Parkinsoni tõvele on iseloomulik mõtlemisaeglus – bradüfreenia. Informatsiooni töötlemine on aeglustunud, probleemidele on raske leida lahendusi ja lülituda ümber ühelt teemalt teisele. Haiguse kulu jooksul võivad tekkida mäluprobleemid ja välja kujuneda dementsus, kuid see ei ole iseloomulik haiguse alguses. Võib esineda hallutsinatsioone, enamasti healoomuliste nägemustena, mille suhtes säilib kriitika. Arvestama peab, et nende põhjuseks võivad olla parkinsonismivastased ravimid. Nägemuste ja psühhoosi korral on vajalik muuta raviskeemi. Unehäired võivad olla erinevad: uinumisraskus, elavad unenäod hirmude ja rahutusega, liiga varajane ärkamine, häiriv liikumispidurdatus öösel, uneapnoe e perioodiline hingamispeetus magamise ajal, rahutute jalgade sündroom jalgade perioodiliste liigutustega ja päevased uinumisepisoodid. Unehäired võivad tuleneda mitmetest põhjustest: psüühilistest probleemidest,
morssi, mineraalvett. Suurema ülekuumenemisriski toovad kaasa · kroonilised kilpnäärmehaigused; · kroonilised südame-veresoonkonna haigused; · rasvumine. Nende tõbede esinemisel on kuumalaine ajal mõistlik hoiduda otsesest päikesekiirgusest ja kehaliselt koormavast tegevusest. Kuumuse ohtlikkust suurendavad mõned ravimid, sealhulgas: · moodsad rahustid; · trankvillisaatorid; · psüühilisi talitlusi pärssivad neuroleptikumid; · parkinsonismivastased preparaadid, mis häirivad organismi soojusregulatsioonisüsteemi talitlust. Kui õhutemperatuur ületab 35ºC, võib ülekuumenemist põhjustada kehaline pingutus, millega kaasneb tugev higistamine. Tagajärjeks on organismi veetustumine, mis takistab soojusregulatsioonisüsteemi tegevust. Samamoodi veetustuvalt mõjub ka alkoholi tarvitamine. Purjuspäi suvise päikese kätte tukkumajäämine võib lõppeda väga kurvalt.
annaabi.ee 
