süütundest ja üldistest probleemidest. Raamatusse põimub ka vanemate liigne ellu sekkumine. Põhiprobleemiks kujuneb tüdruku, kelle poisssõber on hiljuti surnud, varajane rasedus. Veel üheks raskeks probleemiks neiule osutub lahkunud poisi vanemate piire ületav abistamine. Mikael oli kuueteistkümne-aastane poiss, kes sai vahetult enne oma surma teada kohutava saladuse oma tüdruksõbra Roosa kohta. Ta istus purjus olekus rattale ning sõitis vastu parkimisautomaati. Teda jäid leinama Jape, kes tundis end süüdi ja mõtles enesetapule, Roosa, kes sai teada, et on rase, vanemad, vend Tuomas ja paljud sõbrad. Rasedusest teada saades, mõtles Roosa teha aborti, kuid Mikaeli vanemad hakkasid teda meelitama, andsid talle raha ja korteri ning lubasid tema eest hoolitseda. Algul paistis see Roosale siiras, kuid kui vanemad väljakannatamatult uudishimulikuks muutusid, tundus see tüdrukule hoopis tagamõttega plaaniks osutuvat
Mu vend oli Maareti, ta tüdruku juures. Tummpi telefon helises. Ta ei ärganud. Maaret ajas ta üles. Tummpi võttis vastu. Doktor Aropohja räägib Tummpile kõik ära. Kui doktor kõne lõpetab avaldab ta kaastunnet ja lõpetab siis kõne. Tummpi on pikka aega vait. Maaret küsib mis juhtus. Tummpi ütleb kurvalt: "Mikke on surnud". Maaretil hakkab Tummpist kahju. Ta kallistab teda. Ma surin jalgratta avariis. Kõik toimus silmapilkselt. Ma sõitsin vastu parkimisautomaati ja lendasin kõrgele ja kui ma maandusin siis mu pea läks vastu kõnnitee äärt ja loomulikult ei olnud mul kiivrit peas ja mu pea sai viga ning see järel ma surin, kuna oli suur verejooks. Hommikul helistas Tummpi emale ja isale. Nad olid väga väga kurvad. Kuna isa oli välismaal tööreisil siis tuli ta esimesel võimalusel koju. Tummpi rääkis õnnetusest ka Mikke tüdrukule Roosale. Roosa rääkis Tummpile. Kui Roosa koju läheb küsib ta ema: "Miks nii kurb"
annaabi.ee 
