Ranniksekvoia on maailma kõrgeim puu, mille üksikud isendid võivad kasvada kõrgemaks kui 110 meetrit. Puu on erakordselt pikaealine, tule- ja haiguskindel. Teadaolevalt kõrgeim elus sekvoia on 2006. aastal mõõdetud Hyperion, mille kõrgus on 115,55 meetrit. Puu võra on koonilise kujuga, oksad sirutuvad horisontaalselt või veidi allapoole. Tüve läbimõõt võib ületada 4,5 meetrit. Koor on kuni 30 sentimeetri paksune, pehme ja kiuline. Koorele annab tema punase värvuse parkhape. Paksu koore happelisus kaitseb puud putukate, haiguste, seente ja tule vastu. Intensiivne tuli võib koore siiski läbida ja puu seest õõnsaks põletada. Kui vähegi elusat kudet säilib, taastab puu oma jõuvarud ja põlemishaavad armistuvad. Võra ülaosas ja päikese käes on okaste pikkus 5...10 millimeetrit; noorematel puudel ja varjulistel okstel aga 15...25 millimeetrit. Albiino-puudel puudub klorofüll ning need toituvad, jagades juuresüsteemi roheliste puudega. Käbid on 15..
Punased kerged veinid sobivad kergemate vasika,- talle,- põrsa,- või kodulinnulihast toitude juurde, guljasi ning grill-lihaga, juusturoogadega, hästi sobivad pastatoitude, külmade lõikude ning maheda juustuga. Soovitav serveerimistemperatuur +14- +16 0C. Mõningad veinid: Baron d´Arignac, Carlo Rossi Burgundy, Carlo RossiRed, Louis Eschennauer Merlot, E & J Gallo Ruby Cabernet. PUNANE KESKMISE TÄIDLUSEGA VEIN Tasakaalustatud maitsega, parkhape tuntav, kuid mitte agressiivne. Sellesse klassi kuulub enamus punaseid veine. Kuuma kliima tingimustes kasvanud veinid võivad olla vürtsikad. Keskmise täidlusega punaste veinidega sobib enamik lihatoite, vürtsikamad kana- ja kalatoidud, lihapirukad, tugevad aedviljatoidud, rohke ketsupiga toidud, samuti juustuvalik. Soovitav serveerimistemperatuur + 16- + 180C. Mõningad veinid: Romanian Cellars Merlot- Cabernet Sauvignon, Romanian Estate Pinot Noir, E& J Gallo Sauvignon, J.P. Chenet Syrah
kaalustamata. Hape annab veinile ka laagerdumispotentsiaali. terroir – viinapuu kasvupaiga kliima, pinnase ja kõigi muude loodusteguri- järelmaitse – suhu jääv maitse pärast te koosmõju. veini allaneelamist. See võib olla lühi- ke (kaob suust kiiresti) või pikk, mis vii- tanniin, st parkaine, parkhape, park – tab veini heale kvaliteedile. Mõned vei- marja kestas ja seemnetes asuv aine, nispetsialistid tavatsevad mõõta järel- mis annab veinile suud parkiva ja kui- maitse pikkust sekundites, näiteks 8, vatava iseärasuse. Omane pigem täid- 10, 15 sekundit, aga sellega ei pea en- lastele kui õhukestele veinidele. Vei- nast vaevama. ni laagerdudes tanniin pehmeneb, nii
annaabi.ee 
