kunstlikke lisaaineid. Pastöriseerimata siidrisse ei lisata pärmi- käärimine toimub õuntes endis leiduva pärmi tõttu. Parimad kuivad siidrid tulevad Prantsusmaalt Normandiast ja Bretagne´ist, samuti Inglismaalt. Veinid liigitatakse: • Punasteks • valgeteks • roosadeks( rose) veinideks • vahuveinideks (s.h šampanjad), • kangestatud (kangtatud ) veinideks Punast veini valmistatakse parkaineterohketest punastest viinamarjadest. Viinamarjamahla kääritatakse koos kestade ja seemnetega, mis annavad punasele veinile tanniinusust. Punaseid veine iseloomustatakse vastavalt nende täidlusele ja parkhappesusele. Valgeid veine valmistatakse nii valgetest kui ka punastest viinamarjadest. Kestade eraldamisel saadakse punastest viinamarjadest valget veini. Valgeid veine iseloomustatakse vastavalt nende magusastmetele ja täidlusele (vt joonis 1 ). Joonis 1. Punaste ja valgete veinide iseloomustamine
Vein. Vein on kääritatud viinamarjamahl. Veini alkoholisisaldus on 5,5 – 14,5%. 65 Kui veinile lisada viinamarjapiiritust, saab kangestatud veini. Sellise veini alkoholisisaldus on 15 – 22%. Veinid liigitatakse: punased veinid, valged veinid, roosad (rosé) veinid, vahuveinid (sh šampanjad), kangestatud veinid. Punast veini valmistatakse parkaineterohketest punastest viinamarjadest. Viinamarjamahla kääritatakse koos marjakestade ja seemnetega. Valgeid veine valmistatakse nii valgetest kui ka punastest viinamarjadest. Viinamarjamahla kääritamisel eraldatakse marjakestad. Nii saadakse punastest viinamarjadest valge vein. Roosat veini ehk rosé-veini valmistatakse punastest viinamarjadest. Sel juhul leotatakse viinamakesti lühikest aega viinamarjamahlas. Šampanjad on vahuveinid, mis on valmistatud kindlas piirkonnas,
annaabi.ee 
