Alljärgnevalt vaid mõned refereeringud alustuse tarvis. Sordiaretuseks on kasutatud mitmeid viinapuuliike: euroopa viinapuu (Vitis vinifera ssp. sativa) - soojalembene, marjad maitsvad, vajab väga pehmet talve; põhja-viinapuu (V. labruska) - sültjad, iseäraliku maitsega marjad, suhteliselt külmataluv, pärineb USA kirdeosast ja Kanada kaguosast; kallas-viinapuu (V. riparia) - on väga külmakindel, saab hakkama lühikese kasvuperioodiga, vastupidav haigustele, marjad väikesed, hapud, parkaineterikkad; amuuri viinapuu (V. amurensis) - talub kuni -40 C, juured kuni - 15 C. Marjad enamasti hapud. Eestis levinumad sordid kannatavad külma ligikaudu järgmiselt: vanad oksad kuni - 22 C, 1 aastased oksad kuni - 16 C, juured - 5...-6 C. Õnnestunud õitsemine (viljumine) toimub siis, kui õhusooja on + 15...+20 C. Kasvukoht peab
valmistamiseks, nad sisaldavad kuni 85 % vett, 8,5..12 % suhkruid, kuni 2 % happeid ja kuni 0,075 % bensoehapet. Hea pohlamets annab saaki 250-500 kg/ha. Pohl paljuneb enamasti vegetatiivselt. Õisi tolmeldavad putukad. Kasvab hästi männimetsades liiv- ja saviliivmuldadel. Taolisi metsi nimetatakse paludeks ja pohla seetõttu ka palukaks. Pohlamarjad on sügiseti põhitoiduks meie metsades elavatele kanalistele metsisele, tedrele. Pohlalehed on parkaineterikkad (kuni 20 %), sisaldavad veel 5...7 % arbutiini ja neid kasutatakse rahvameditsiinis kuseteede ja neeruhaiguste puhul ning diureetikumina neerukivide puhul, samuti reuma raviks. Haljastuses erilist tähtsust ei oma, kuid liivmuldadel koduaias võib pohla kasvatada, samuti kasutatakse pohla suurepärase pinnakattetaimena. Talub halvasti mineraalväetisi, peaks väetama vaid orgaaniliste väetistega. Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus L.) Myrtillus - mürditaoline. Rahvapärased
annaabi.ee 
