kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt, näiteks Kanadast. 6 3. MAJANDUS 3.1 MAJANDUSHARUD USA on üle sajandi olnud maailma suurima majandusega riik, mille sisemajanduse kogutoodang (SKP) ostujõu pariteetsuse meetodil mõõdetuna ületab lähima konkurendi Hiina Rahvavabariigi oma 25%-ga. USA SKT per capita oli 2013. aastal 52 800 USD. USA majanduse võimsust näitab asjaolu, et kuigi SKT mahuga võrreldes on väliskaubandus suhteliselt väike, on USA siiski maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör. Majanduse iseloomulikeks joonteks on keskmisest kiirem majanduskasv, investeeringud
Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. 3 Majandusest üldiselt USA on maailma suurima majandusega riik, mille sisemajanduse kogutoodang (SKT) ostujõu pariteetsuse meetodil mõõdetuna ületab lähima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt. USA SKT per capita on ligikaudu 45 000 USD. USA majanduse võimsust näitab asjaolu, et kuigi SKT mahuga võrreldes on väliskaubandus suhteliselt väike, on USA siiski maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör. USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu.
28. Arbitraaž. Arbitraaž on väärtpaberite või kauba samaaegne ostmine ja müümine erinevatel turgudel eesmärgiga teenida riskivaba kasumit turuhindade erinevuselt. Arbitraaž on kauplemisstrateegia. Eesmärk on saada kasumit sarnaste või identsete varade väikestest hinnaerinevustest. Tavaliselt hõlmab see vara ostmist ühest kohast ja selle viivitamatut müüki kusagil mujal, müües seda tavaliselt kõrgema hinnaga. 29. Ostujõu pariteetsuse tingimus. Ostujõu pariteedi teooria väidabki lähtuvalt ühe hinna seadusest, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumise ehk inflatsiooniga. Ostujõu pariteedi teooria ei käsitle mitte ühe kauba, vaid üldise hinnataseme muutumist. See tähendab, et kui ühes riigis hinnad tõusevad, toob see ostujõu pariteedi teooria kohaselt kaasa selle riigi valuuta väärtuse vähenemise; kui aga üldine hinnatase langeb, siis valuuta väärtus suureneb. 30