poliitilised erinevused piirkondade vahel seavad piiranguid ning tekitavad seaduspärasusi inimeste paiknemises kogu riigis. Kõik kolm on omavahel ka tihedas korrelatsioonis. Kultuurilised mõjutused piirkonnas kujundavad poliitikat ning poliitika mõjutab suurel määral majandusliku olukorda. Ameerika Ühendriikide majandus on majandusliku toodangu koondmõõtmiste näitajatelt maailma tipus. Nominaalset sisemajanduse koguprodukti arvestades on USA majandus maailma suurim, ostujõu pariteedilt on USA teisel kohal. Suurejooneline majanduslik edu ei tähenda kahjuks edu kõikidele kodanikele. USA on OECD andmetel sissetuleku ebavõrdsuselt 41 kohal 156-st riigist ehk 74% riikidel USA-st võrdsem sissetulekute jaotus. Samal ajal kui tihedalt linnastunud piirkonnad ning metropolid näevad jälle õitsengut, mida nähti viimati enne 2008 aastal alanud majanduskriisi, kannatavad mitmed piirkonnad ning sajad tuhanded inimesed oma elupiirkonnast tuleneva vausesus all
järeldusena rõhutas krooni devalveerimise vajadust. Majandusminister Peeter Kurvits selgitas üksikasjalikumalt majanduse olukorda ja väljavaateid ning teatas, et valitsusel on kavatsus anda välja määrus välismaksuvahendite liikumise kohta. Määruse olulisimaks osaks oli § 2, mis tegi Eesti Pangale ülesandeks hoida krooni kurssi rahaturu nõuete kohaselt üldmajanduslikust olukorrast lähtudes tasemel, mis ei oleks madalam kullaväärtuse pariteedilt lahkunud Rootsi krooni jooksvast kursist. Selle määruse rakendamiseks küsis Jaan Tõnissoni valitsus Riigikogu toetust. Ettepanek lükati napilt tagasi. Ettepanek valitsuse tegutsemine heaks kiita sai aga kahe poolthäälega ülekaalu. Eesti kroon devalveeriti 35 protsendi ulatuses ning viidi taas kullaalusest loobunud Rootsi krooni tasemele. Krooni devalveerimise tulemused Juba 1933. aasta teisel poolel majanduse olukord kosus, millele aitas kaasa ka maailmamajanduse olukorra paranemine
annaabi.ee 
