kordaja 0,72), mida suurem oli riigieelarve ja SKP suhe. Eesti kuulus oma ca 60%-se eratarbimise osatähtsusega ja ca 40%-se riigieelarve ja SKP suhtega valimi keskmiste hulka. Kuna on võetud majanduspoliitiline suund riigi osa vähendamisele, avaldab (ongi juba avaldanud) see asjaolu survet jaotuse ebaühtlustumisele. Kui harilikult ei ole võimalik vahetult seostada tulutaset ja tulujaotuse ühtlust (vt. eespool tabeli 1 analüüs), siis siirderiikide andmetel oli ostujõu pariteediga korrigeeritud SKP per capita seotud Gini indeksiga korrelatsioonikordajaga 0,69. Järeldus: mida ebaühtlasem tulujaotus, seda vaesem riik, oleks küll intrigeeriv, kuid ilmselt ebaloogiline. Pigem võib teha järelduse, et tulujaotuse suur ebaühtlus on vaesuse ja madala arengutaseme tunnus, selle ületamiseks peab olema riik juba pisut rikkust kogunud. Regressioonianalüüsi tulemusena selgus, et tulu varieeruvusest kirjeldas Gini indeksi nõgus parabool 60,7% (nii mudel kui ka
10. Nominaalne vahetuskurss sõltub reaalsest vahetuskursist ja kaupade hinnasuhtest. Kui kodumaine hinnatase tõuseb, siis nominaalne vahetuskurss e alaneb. Sellisel juhul on kodumaine raha vähem väärtuslik ja tema eest saab osta vähem välisvaluutat. 11. Protsentuaalne muutus nominaalses vahetuskursis võrdub protsentuaalse muutusega reaalses vahetuskursis, millele on juurde arvestatud inflatsioonimäärade vahe 12. Nn „ühe hinna seadus“ rahvusvahelistel turgudel on seotud ostjõu pariteediga maailmaturul. Kõige lihtsamalt saab riikidevahelisi ostujõu võrdlusi teha big mac indeksi abil. 13. Kui rahvuslik kogutoodang Y=1000 ja kodumaised tarbimiskulutused kokku nii kodumaistele kui ka välismaistele toodetele ja teenustele on 900, siis netoeksport NX võrdub: 100 14. Kui kodumaised investeeringud ületavad kodumaised säästusid, siis võime täheldada negatiivseid netovälisinvesteeringuid, kaubavahetusbilansi defitsiiti 15