3. ühtse turu tõrgeteta toimimise tagamine. Majandus- ja rahaliidu ajalugu Pärast 1969. aastal Haagis peetud tippkohtumist määrasid riigipead või valitsusjuhid kindlaks Euroopa integratsiooni uue eesmärgi: majandus- ja rahaliidu loomise. Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemine ning USA valitsuse otsus dollari kurss vabaks lasta põhjustasid 1971. aastal ebastabiilsuse laine valuutaturgudel, mis seadis tõsiselt kahtluse alla Euroopa valuutade omavahelised pariteedid. Selle tulemusena peatus ka majandus- ja rahaliidu projekt. EL püüdis 1972. aasta Pariisi tippkohtumisel anda rahaliidule uut hoogu, luues valuutakoridori, kuid naftakriisi, nõrga dollari ja majanduspoliitiliste lahknevuste tõttu kaotas valuutakoridor vähem kui kahe aastaga suurema osa oma liikmetest ning kitsenes lõpuks Saksa marga ümber koondunud stabiilsuse piirkonnaks, mille moodustasid Saksamaa, Beneluxi riigid ja Taani.
pühendatud konverentsil, kus 44 riiki panid aluse Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga (EBRD) ning Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asutamisele. Loodi valuutade vahetuskursside järelevalvesüsteem, kavandati meetmed likviidsuse säilitamiseks ja maksebilansside tasakaalus hoidmiseks. Süsteemi käivitamise eelduseks peetakse rahasüsteemi loomist, milles USA dollari konverteeritavuse alusena nähti kulda ja teiste riikide valuutade pariteedid loeti määratuteks dollari kaudu. Bretton Woodsi süsteem toimis 1971. aastani, mil Ameerika Ühendriikide president Richard Nixon tühistas Ameerika Ühendriikides kullastandardi. Bretton Woodsis pakuti välja ka rahvusvahelise kaubanduse arendamise süsteem, mis sellisel kujul rakendust ei leidnud, vaid mille asemel jõustus 1948.a Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT), mille alusel 1995.a hakkas tegutsema Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO).