Et palvida hinge heatahtlikust, hakkati surnuid kaaslasi matma ja neile kaasa panema tooriistu voi tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekis ka kunst . esimesed joonised kraabiti luule, sarvele voi kivile. Kunst arenes neil vanemas kiviajas umbes 30 000 aastat eKr. Sellest ajast parineb ka Willendorfi Venus. Moni aeg hiljem aga hakati tegema koopamaale Mitmes Hispaania ja Prantsusmaa koopast on leitud vanema kiviaja lopust parinevaid maalinguid(Altamiras ja Lascaux`s). Maaharimine ja karjakasvatus Nooremal kivi ajal toimus inimkonna arengus murrang, algas. Inimesed ei soltunud enam taielikult looduse armust, vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma. Randlemine jai paikseks ja kodade asemele ehitati poldude lahedale majad. Nooremal kiviajal arenes ka oluliselt kasitoo, opitimara kivide lihvimine ja nende puurimine. Nii ilmusid silmauguga kivikirved ja polluharimiseks vajalikud koplad.
ja uurimisulesanded taidetud ning hupotees toestatud voi umber lukatud. Kokkuvottes tuleb vordset tahelepanu poorata koikidele too osadele, kuid see ei ole too eelnevate osade tekstiloikude mehhaaniline kokkutostmine. Kokkuvottes ei pustitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega jareldusi kusimustes, mida too varasemates osades pole kasitletud; ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt parinevaid seisukohti ja jareldusi. Kull aga peab selgelt valja tulema uliopilase panus too sissejuhatavas osas pustitatud eesmargi ja uurimisulesannete taitmisse. Kokkuvotte maht on nagu sissejuhatuse puhul ca 5–10% too sisulise osa mahust. 32) Resümee on… - Lõputöö võõrkeelne kokkuvõte - Ca 2/3 sissejuhatuse ja kokkuvõtte mahtude summast - Töö sissejuhatuse ja kokkuvõtte süntees Resumee
annaabi.ee 
