kuni 3200 m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosas madaldub ka Andide Peaahelik. Tsiili pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Tsiili kõrgeim punkt on 7020m kõrgune Aconcagua. Tsiili kuulub Ladina-Ameerika looduslik-kultuurilisse regiooni. Kõrgeimad mäed: Ojos del Salado - 6864 m Tupungato - 6800 m Parinacota - 6630 m 4 Kliima Territooriumi omapärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest lähtuvad suured kliima erinevused. Põhja-Tsiilis valitseb troopiline kõrbekliima. Alates ll-st 28° on valdav lähistroopiline kõrbe-, veelgi lõuna pool vahemereline ning Kesk-Tsiili lõunaosas lähistroopiline niiske kliima. Keskel, kus paiknevad suurimad linnad ja parimad põllumaad,
Atacama kujutab endast päikese käes pleekinud kaljude ja liivaluidetega kaetud viljatut tühermaad. Riigi lõunaosa ilmestavad aga fjordid, jääliustikud, kanalid, väikesed saarekesed ja poolsaared. Nimi Kõrgus (m) Ojos del Salado 6891 Nevado Tres Cruces 6749 Llullaillaco 6739 Tres Cruces Central 6629 Incahuasi 6621 Tupungato 6570 El Muerto 6488 Pomerape 6282 Parinacota 6348 Tres Quebradas 6239 Tabel 1: Riigi kõrgemad tipud. MÕJU MAJANDUSELE Tänu mägisele pinnamoele on põldude rajamine üsna raske. Põllumajanduseks sobilik maa moodustab riigi pindalast kõigest 3%. Haritav maa paikneb peamiselt laiuskraadidel 33°-42°ll Andide ja Ranniku-Kordiljeeride vahelises orus. Peamiselt kasvatatakse puu- ja köögivilju (eelkõige viinamarju, millest valmistatakse veini) ning ka teravilju. Üsna hästi on mägedes levinud aga
annaabi.ee 
