eriti graafikas. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming, mis küll algusest peale sisaldas niihästi virtuooslikkust kõigis graafika tehnikates kui ka sisulist mitmekesisust. Peale ekspressionistlikku tüüpi avangardsuse oli Eestis esindatud ka kakubismist lähtunud konstruktivism. 1920-ndaid aastaid võib niisiis ka eesti kunsti ajaloos pidada avangardi levimise aastakümneks. 1930-ndail aastail aga väheneb eesti kunsti radikaalsus nii nagu Pariisiski. 19. ja 20. sajandi vahetusel oli impressionismi kogemus olnud eesti kunstis väike, enamasti mindi värvivaeselt realismilt otse üle postimpressionismi ja rahvusromantikasse. 1930-ndail aastail oli Eestis palju silmapaistvaid maalijaid,kellest enamik töötas Tartus - tänu eriti ''Pallase'' kunstikooli mõjule, ning kelle looming sobib realismi või hilise impressionismi mõiste alla. Neil kõigil oli isikupärane käekiri. Siiski võib
peale sisaldas niihästi virtuooslikkust kõigis graafikatehnikates kui ka sisuliselt mitmekesisust. Ekspressionismi mõju avaldus eesti kunstis enamasti mõõdukalt ja pehmenenult. Peale ekspressionistlikku tüüpi avangardsuse oli Eestis esindatud ka kumbismist lähtunud konstruktivism. 1920. aastaid võib pidada eesti kunsti ajaloos avangardi levimise aastakümneks. 1930. väheneb Eesti kunsti radikaalsus nii nagu Pariisiski. 19. ja 20. sajandi vahetusel oli impressionismi kogemus olnud eesti kunstis väga väike, enamasti mindi värvivaeselt realismilt otse üle potsimpressionismi ja rahvusromantikasse. 1930. aastail oli kolme põhitüüpi kunstnike: · Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut. · Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid
annaabi.ee 
