Xanthoria parietina Kirjeldus Tallus lehtjas, 4-10 cm läbimõõdus, kollast kuni oranži värv, hõlmad 1-5 mm laiused, soreedid ja isiidid puuduvad, tallusel arvukalt viljakehi. Kõiki korpsamblikuliike iseloomustab lehtjas kollane või oranž tallus. Teisi kollase tallusega samblike perekondi saab eritada kindlalt värvusreaktsiooniga. Nimelt, teatud ainet tallusele tilgutades muudab tallus oma värvust. Värvi muutust talluses põhjustab korpsamblikule värviandev aine parietiin (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004). Seinakord on substraadi suhtes vähenõudlik, talub õhu happelisust, kui ka tolmusaastust, lisaks on see lämmastikulembene. Lembesuse tõttu võib seda leida linnades, taludest, karjalautades, rannakaljudelt, eterniitkatustelt, majadelt ja betoonpostidelt, just nimelt nendelt pindadelt, kuna need on lämmastikurikkalt väetatud. 12 Brudersohn. (2005)
· Väga sage kogu Eestis Kõiki seinakorpade liike (Eestis teada 8) iseloomustab kuldkollane kuni oranz lehtjas tallus. Kuna leidub ka teisi kollase tallusega samblikke, siis antud perekonna kindlaks eristamiseks on sobiv kasutada nn. Värvusreaktiivide abi tavalise kaaliumhüdroksiidi tallusele tilgutamisel värvub see korpsamblikel silmapilkselt veripunaseks. Sellise silmatorkava värvuse muutuse põhjuseks on korpsamblike talluses sisalduv ja neile värvi andev samblikuaine parietiin. Korpsamblikest kõige tavalisem ja kõige enam tuntud on harilik seinakorp ehk harilik korpsamblik (Xanthoria parietina). Tema lehtjas tallus on suhteliselt suur (läbimõõdus 2-10 cm), hõlmad 1-5 mm laiad, õhukesed ja lamedad, substraadile tihedalt liibuvad. Talluse keskosas esineb arvukalt väikesi kollaseid kettakujulisi viljakehi. Harilik seinakorp on väga taluv nii substraadi kui ka õhu saastatuse suhtes, olles vastupidav nii õhu happelisele kui ka tolmusaastele
annaabi.ee 
