alpi kuldvihm, amuuri korgipuu ja palju teisi haruldasi ning ka külmaõrnu liike, kui arvestada Räpina asukohta. Kõigele lisaks pesitseb pargis üle 60 erineva linnuliigi ja ka erinevaid loomaliike, nagu näiteks oravad, siilid, tuhkrud, nirgid, nahkhiiri, kopraid ja saarmaid. Joonis . Sillapää mõisapark (Sillapää mõisapark.www) Pargi lõpetab põhjatipus väheldase künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlikus stiilis valgerotund- pargitempel, mida rahvasuus kutsutakse ka Musitempel. (vt. joonis 6) Joonis Musitempel (delfi.www) Sillapää pargi eest on kenasti hoolt kandnud siin 1924. aastast lossis paiknenud aianduskool. Viimastel aastatel on hakatud tasapisi pargi vanu okaspuid uuendama ja tänavu on alustatud pargi rekonstrueerimisprojekti koostamist. (Eesti Loodus. 2010. 66-69) Kokkuvõte Antud töös tõin ülevaate Sillapää lossipargist ja üleüldiselt ka kogu mõisa ajaloost. Räpina mõis asutati 1582. a
Välisseina ilmestavad aknapealsed frontoonid ja karniisid. Hoone sisekujunduseski on säilinud klassitsistlikke dekoorielemente (Muinsuskaitseamet). Mõisast peamiselt lõunapoole püstitati ka erinevaid kõrvalhooneid. Tänaseni neist säilinuist on kauneim algselt kaaristuga ait, mis praeguseks on osalt ümber ehitatud. Peahoonest põhja pool asuv paisjärve kallas kujundati suureks pargiks, mille lõpetab põhjatipus väikse künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlik pargitempel. 1853ndatel aastatel said mõisa omanikeks von Siversid, kelle kätte see jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander von Sivers. Pärast võõrandamist asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas ka praegu, kuigi uutes hoonetes. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930-ndatel täiskahekorruseliseks. Võhandu jõele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19. sajandi lõpuks paberivabrikuks, mille
annaabi.ee 
