hoone põranda alla. Kolga mõisa hooneid põhjalikult uurinud Lembit Odres pööras suurt tähelepanu hästi töödeldud kividele, pidades neid munkade käsitööks. Mõisa tiikide kandis oli neid palju, ülemise tiigi kõrval asuv kaev on ääristatud ühesuuruste tahutud raudkiviplokkidega, tõllapesukanalilt allalaskuv trepp on suurepärast paelõikamistehnikat näitavatest paeplaatidest. Seega on igati põhjendatud oletada, et see üle 2 meetri paksune müür pargiservas kuulus just munkade kindlustornile. Kui mungad või esimesena ehk ilmikvennad Kolka saabusid, siis võis veel päevakorral olla siia kloostri rajamine. Esialgu aga elati puuhoonetes nagu ka Padise kloostri puhul oli. Esimeste kivihoonetena rajati Padisel kabel ja elutorn. /Raam, lk 5/ Tõenäoline on, et nii võiks olla see ka Kolga puhul. Puust kabeli ja eluhoone asukoht võis olla samal mäenõlval, aga võis olla ka Tondimäel. Tondimäe küsimusel peatun järgmises peatükis.
Park avati pidulikult 1993. a alguses. Park ei moodusta tervikut, vaid kujutab pigem aedade kompleksi, mida ühendavad teed, kanalid ja tiigid. Nelinurkne muruplats, 300x300 m, moodustab korrapärase tühiku pargi keskel: ühest servast ulatub plats jõeni, pargi teise serva lõpetavad kaks monumentaalset kasvuhoonet. Muruplatsi ümbritsevad väiksemad, iseseisvad, kuid siiski omavahel seotud aiad, mis muutuvad looduslikust maastikust jõe ääres arhitektuurseteks maastikeks linnapoolses pargiservas. Muruplatsi põhjaserva kujundab rida metsasalusid, kuus väikest klaasmaja ning kuus järjestikust aeda; aiad seovad mineraale, taimi ja aistinguid läbi värviassotsiatsioonide. Punases aias näiteks domineerivad viljapuud, viidates maitsemeelele. Raua punane on seotud punaste marjadega ning taimedega, millel on roostekarva lehed. Pargi põhjaserv on üldjoontes visandatud kanalina, mida täpistavad kuubid, mis samaaegselt kujutavad grotte ja belvedere' sid.
annaabi.ee 
