pidavat näituseprogrammi kaasaegsest kunstist. Ruumiprogramm Külastajate teeninduse ruumid Külastajate teenindamine algab II korruse fuajeest, mis loob esimese mulje hoonest. Avaras fuajees (kokku 675 m2) paikneb muuseumi infopunkt ja pood. Garderoobides on 1488 kohta, tualettruumid on arvestatud 400 külastajale. Hoone I korrusel asub 260 m2 suurune fuajee koos garderoobiga, koosolekuruum, kohvik 40 külastajale. Kohviku juurde kuulub pargipoolse sissepääsu juures asuv suvekohvik kuni 100 kohaga. Neid ruume saab kasutada ka ajal, mil muuseum on külastajatele suletud. Lisaks on hoones restoran 40 külastajale. Kuuendal korrusel on 37 kohaline katuseterrass. Katusekorrusele on kujundatud vaateterrass vaatega Kadrioru pargile ja lossile. Näituseruumid Näitusesaalid ja külastajaid teenindavad ruumid on arvestatud 400 külastajale. Ruumid vastavad kunstimuuseumidele esitatud rahvusvahelistele sisekliima ja turvanõuetele,
„Õue ja aia“ vahelisuse kontseptsioon. Lossi paigutamine loodusmaastikku. Esmalt ehitati valmis hoone peastruktuur, mis laia terrassiga aia poole avanes, siis pandi paika üleüldine plaan ja telgede süsteem ning lõpuks kavandati ka avar park. 1677-78 aastal otsustas kuningas oma residentsi Versailles`isse üle viia, millega kaasnes veel hulk planeerimistöid. Ehitustegevuse korraldus usaldati Jules Hardouin-Mansart`ile. Ta sulges lossi pargipoolse osa, ehitades terrassi asemel Peegligalerii. Vanasse hoonesüdamesse paigutati Louis XIV apartement: kuninga magamistuba asus keskel, täpselt ida-lääne teljel. Le Vau ehitatud ruumidest lõunapoolsemad olid kasutusel kuninganna Marie-Therese`i apartemendina ning põhjapoolsemad vastuvõturuumidena. Vastuvõturuumid päädisid Saadikute trepi ning Heraklese salongiga, kus toimusid ametlikud tseremooniad ja vastuvõtud.
annaabi.ee 
