Setetes domineerivad paju õietolmuterad (kuni 44%), kuivalembelised taimed ehk kserofiilid ja soojalembelised taimed ehk halofiilid. See jaguneb varadrüüaseks, böllinguks ja keskdrüüaseks. Keskdrüüases oli mändi 70%, kaske 10 47%. Subarktilises kliimastaadiumis, mis algas 11500 aastat tagasi, algas Eesti territooriumi metsastumine. Kase osatähtsus ja seejärel ka männi osatähtsus suurenes kiiresti. Kuusk laiendas oma leviala Soome laheni. Valdavalt pargilaadsed metsad (kask, mänd, kuusk). Allerödi lõpus kliima taas jahenes ning taimestik tundrailmeline, mänd saavutas oma maksimumi. Kuiva- ja soojalembeliste taimede osatähtsus vähenes, aga rohttaimede osatähtsus suurenes. Pujude ja vaevakase osatähtsus vähenes, lisanus arvukalt kuivadel, niisketele ja soostunud aladele iseloomulikke liike, nt angervaks, ojamõõl, tulikalised, ängelhein, nelgilised, ristõielised, korvõielised, sarikõielised, püsivalt on leitud soostumisele
iga erineva mulla baasil toodetud partii omadusi tuleb kontrollida laboratoorselt; napib sobivaid kohti, kust looduslikku mulda koorida; looduslike muldade umbrohuseemnete sisaldust ei ole võimalik kontrollida ega mõjutada. Juhul, kui põllumulda on saadaval ja tema sobivus analüüsidega kindlaks tehtud, võib teda kasutada objektidel, kus nõuded haljasala vastupidavuse suhtes on madalamad. Sellisteks objektideks on näiteks koduaiad ning pargilaadsed objektid. Plusspoolele tuleb looduslike, sh põllumuldade kasutamisel aga kirjutada see, et need sisaldavad mükoriisat moodustavaid seeni. Arvestades eeltoodut on otstarbekas hankida linnahaljastuse rajamiseks vajalike kasvupinnaste tugimaterjal (mineraalsed komponendid) liivakarjääridest, ehitusplatsidelt, teetrassidelt ning killustikutootjatelt, kust on võimalik saada enam-vähem kindla fraktsioonilisusega materjale, mille
annaabi.ee 
