*20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, sageli kõverjoonelised seinad, paraadsed sisetrepid. Fassaadide kujundus oli sügavalt reljeefne, rahutu liigendusega, dekooriga üle kuhjatud; kasutati kolossaalorderit, raskeid murdkarniise, paarissambaid ja sammaskäike, frontoone ja voluute, eriti rohkelt skulptuure. Rikkaliku
Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksnes nende abil võib prantsuse renessanss-stiilis losse kergesti eristada täiesti lameda katusega itaalia palazzodest. (Prantsusmaa kliima erineb Firenze kliimast; siin tuleb maju kütta, seega peab katus ka kõrged korstnad ära mahutama või peitma.) NB! Suurenda pilte! Chenonceau' loss Cheri jõe sillal Lossiarhitektuur arenes käsikäes aia- ja pargikunstiga. Tasapisi hakkas ka itaaliapärane aiakultuur omandama prantsuslikku sarmi ja elegantsi. Pügatud hekid ja lilleklumbid moodustavad sümmeetrilisi mustreid. Tihti jääb külastajal mulje, et ta viibib maapealses paradiisis - sedavõrd harmoonilised tunduvad lossi eksterjöör7 ja interjöör8, aed, lilleparterid9, taamal laiuvad viinapuuistandused. Siinsamas lookleb Loire või mõni tema lisajõgi, mis peegeldab oma vetel lossi torne ja tornikesi. Just seesugune meeleolu tekib ränduril
annaabi.ee 
