ROKOKOO Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille see tähendab sel ajal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent imeline õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja see võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Prantsuse õukonnas oli see enim levinud. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo ajal ehitati suhteliselt tavalisi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt helisevad kr...
vaid pigem toetuspunktiks, mida tulevane mõisaomanik või tema usaldusmees kasutas maksude, andamite või rentide sissenõudmiseks. Konkreetseid andmeid üksikute mõisaehituste kohta on alles 15. sajandi lõpust alates (Eesti mõisad 1994). Saksa õpetlane ja kirjanik Adam Olearius avaldas 1647. a oma reisikirjades joonise, millel kujutas Kunda mõisa. Joonisel oli näha, et mõisa lihtsad puitmajad paiknevad ruudukujulise õue ümber. Aia- ja pargikujundusest siin veel juttu olla ei saa, kokku puutuvad keskaegsest kindlusest pärinev range ruudukujuline õu ja hilisemale pargikujundusele iseloomulik vaba loodus. 13. sajandi mõis asus tavaliselt väljaspool külapõlde, külast eraldi. See oli lihtsalt eraldiasetsev talu, kuhu talupojad pidid tulema oma makse maksma, ega tähendanud midagi vägivaldset peale maksude nõudmise iseenesest. Mõisa vägivaldne asutamine küla maadele koos küla lammutamisega on rohkem nn uuema aja, 17.-19
annaabi.ee 
