Demokraatrial on palju positiivseid külgi, lisaks eelnimetatule kehtib demokraatlikus riigis sõnavabadus, vaba ajakirjandus, mis pakub mitmekesiseid kanaleid erinevatele huvirühmadele. Mõeldud on ka vähemuste õigustele ja neidki arvetstatakse. Ka demokraatlikul valitsemisel on oma puudusi. Üheks puuduseks on see, et valitsemine ei ole alati stabiilne, näiteks on valitsuses esindatud palju parteisid, mis kõik taotlevad oma huve. See, et valituses on palju paretisid võib endaga kaasa tuua selle, et otsuste langetamisega läheb kaua aega. Leian veel, et demokraatia on õigustatud ainult seal, kus rahvas on võimeline iseenda eest otsustama. On võimalus pea igaühel kandideerida riigiametisse, et enda sõna maksma panna. Kodanikel on õigus moodustada ühinguid, et oma rahva huvide eest seista. Demokraatlikus riigis kehtib ka väljendusvabadus, mis lubab kodanikel välja öelda pea kõik, mis meelel. Igal kodanikul on õigus valida endale esindajad
Liikmed: A. Rei, K. Ast, A. Oinas, M. Martina, a. Jõeäär ja E. Joonas. Eesti Kommunistlik Parti- sai iseseisvaks parteiks 1920 a aga seda juhiti siuliselt Moskvast, eestis oli selle tegvus keelatud, nii et ta tegeles põrandaall siis. Liberaalne ja Liikmed olid: Kingsepp, Anhvelt. Kuidas valitseti eestit? 1920 valiti riigikogu esimene kooseis ja sotsailistid kaotasid juhtpositsioonid. Kuna oli palju paretisid ei suudetu luua valitsus, mõledavaks ostus vaid koalitsioonivalitusus, kus oli 3- 5erakonda. Loodi koalitsiooni leppeid kompromisside alusel, kui hiljem kiskus jälle lahku. Võitlus riigivastastega Kümnendi alguses oli suurimaks probleemiks Eesti isesisvuse vastane tegevus a) Vene impeeriumi taastamisest unistavad emigrandid, kes suhtusid eitavalt kõikidesse isesivunud väikerahvastesse.