Võllid toetuvad kas veere- või liugelaagritele. Viimaseid kasutatakse peamiselt raskemasinaehituse reduktorites. Kaheastmelisi reduktoreid ehitatakse põhiliselt kahe skeemi kohaselt. Esimesel juhul sisend- ja väljundvõlli teljed ei ühti ning võllide otsad võib välja tuua reduktori kere ükskõik kummast küljest. Teisel juhul sisend- ja väljundvõlli teljed ühtivad ning moodustavad ühe sirge. Selliseid reduktoreid nimetatakse samatelgseteks. Nende paremuseks on väiksem pikkus võõreldes esimese skeemi järgi ehitatutega. Hammasrataste ebasümmetriline paigutus tugede suhtes põhjustab suurtel koormustel (võllide deformeerumise tõttu) ülekantava jõu ebaühtlast jagunemist hamba pikkusele. See puudus on kõrvaldatav reduktori teise astme poolitamisega. Koormuse ühtlasemaks jaotamiseks paralleelselt töötavate rataste vahel ning laagrite telgkoormamise vältimiseks projekteeritakse
Modulatsiooni puuduseks sidepidamisel on vastuvõtjas tekkiv tugev omakahin signaali puudumisel, mis sunnib ka amatöörvastuvõtjates kasutama mürapiirajaid. SQUELCH ehk kahinalukk avab vastuvõtja ainult kahinast tugevama signaaliga, mistõttu jäävad kahinapiiril olevad nõrgad signaalid tihti kuulmatuks. 136 AM – amplituudmodulatsioon, milles saatja kõrgsagedussignaal moduleeritakse helisagedussignaali amplituudiga. Modulatsiooni paremuseks on segavalt tugeva kahina puudumine ilma signaalita. See ei sunni kasutama kahinalukku, mille tõttu on kuuldavad ka väga nõrgad signaalid. Puuduseks on väikene moonutustevaba modulatsiooni sügavus (helitugevus sama kandva juures tunduvalt nõrgem kui FM-is) ja suur tundlikkus kõiksugu elektriliste häirete vastu. Joonis 5.1. Raadiolainete tüübid Krüpteerimine Krüpteerimine on andmete teisendamine sellisele kujule, mida teistel on võimalik lugeda ainult
annaabi.ee 
