kuni delegaadi staatuse minetamiseni välja (http://www.hot.ee). 3.3. Kristlik demokraatia Demokraatia üks ideoloogiad ja kontseptsioone, tavaliselt konservatiivne, mis rõhutab perekonna kui sotsiaalse grupi tähtsust seoses ühiskonnaga ning on ühtlasi nii reguleerimata turu kui ka tugeva riigi vastu, võib teatud riikides olla valitsuse pragmaatiliseks ideoloogiaks. Kristlik demokraatia on mitmete lääneriikide parempoolsemaks vooluks (http://www.hot.ee). 3.4. Arutlusdemokraatia Demokraatia selline kontseptsioon, mis rõhutab lahenduse leidmisel pigem vestluse ja diskussiooni tähtsust, kui hääletamise tähtsust, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid kollektiivseid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii mikrokollektiivis kui ka suuregi huvigrupi esindusorganis. Siia alla mahuks ka diskursusdemokraatia, mis rohkem
Ükski poliitiline süsteem rahvuslikul tasandil seda tänapäeval ei kasuta, kuid selle on omandanud kodanike liikumised ja ühendused, eriti väljaspool poliitiliste parteide tegevust, kus osavõtjate arv ei ole liiga suur. (Demokraatia, 2004) 1.6 Kristlik demokraatia Demokraatia üks ideoloogiad ja kontseptsioone, mis rõhutab perekonna kui sotsiaalse grupi tähtsust seoses ühiskonnaga ning on reguleerimata turu ja tugeva riigi vastu. Kristlik demokraatia on mitmete lääneriikide parempoolsemaks vooluks. (Demokraatia, 2004) 1.7 Osalusdemokraatia Ideaalis tähendab osalusdemokraatia kodanike tõelist osalemist seaduseloomes ja poliitilises otsusetegemises. Kuid praktikas piirdub osalusdemokraatia suurelt jaolt kodanike osalemisega referendumites ja väljatöötatud ettepanekute hääletamises, mis võivad hõlmata ka avalikke arutelusid ja otsusetegemise protsesse. Osalusdemokraatia püüab reformida esindussüsteemi,
annaabi.ee 
