Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"parempoolsega" - 5 õppematerjali

KOOLIVORM-JAH VÕI EI
12
docx

KOOLIVORM-JAH VÕI EI?

Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. See on normaalne, nr.12, kasutatakse

Pedagoogika → Pedagoogika
2 allalaadimist
KOOLIVORM-JAH VÕI EI
6
docx

KOOLIVORM-JAH VÕI EI?

Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja font vastavalt lause sisule : See on nii pisikene kiri, ainult 8 punktine. See on normaalne, nr.12, kasutatakse

Ühiskond → Ühiskond
7 allalaadimist
Matemaatiline analüüs II teooria töö
8
docx

Matemaatiline analüüs II teooria töö

(Teist liiki on kõik need, mis ei ole esimest liiki) 17) · Ühepoolselt pidevate funktsioonide definitsioonid ­ Funktsiooni f nim. vasakult pidevaks punktis a, kui 1 ­ f on määratud argumendi väärtusel a, st a X 2 ­ eksisteerib lõplik vasakpoolne piirväärtus limxa f(x) 3 ­ limxa f(x)=f(x) Analoogselt defineeritakse ka paremalt pidev funktsioon. Vasakpoolne piirväärtus tuleb siis asendada parempoolsega. · Vahemikus ja lõigul pidevad funktsioonid ­ i) Vahemikus pidevad funktsiooni ­ Kui funktsioon f on pidev vahemiku (a,b) kõigis punktides, siis öeldakse, et see funktsioon on pidev vahemikus (a,b). Vahemikus (a,b) pideva funktsiooni graafik on selle vahemiku kohal pidev joon. ii) Lõigul pidev funktsioon ­ Lõigul pideva funktsiooni defineerimisel lähtutakse samuti pidevuse geom. sisust:

Matemaatika → Matemaatiline analüüs 2
96 allalaadimist
Matemaatiline analüüs I - I teooria töö
8
docx

Matemaatiline analüüs I - I teooria töö

(Teist liiki on kõik need, mis ei ole esimest liiki) 17) · Ühepoolselt pidevate funktsioonide definitsioonid ­ Funktsiooni f nim. vasakult pidevaks punktis a, kui 1 ­ f on määratud argumendi väärtusel a, st a X 2 ­ eksisteerib lõplik vasakpoolne piirväärtus limxa f(x) 3 ­ limxa f(x)=f(x) Analoogselt defineeritakse ka paremalt pidev funktsioon. Vasakpoolne piirväärtus tuleb siis asendada parempoolsega. · Vahemikus ja lõigul pidevad funktsioonid ­ i) Vahemikus pidevad funktsiooni ­ Kui funktsioon f on pidev vahemiku (a,b) kõigis punktides, siis öeldakse, et see funktsioon on pidev vahemikus (a,b). Vahemikus (a,b) pideva funktsiooni graafik on selle vahemiku kohal pidev joon. ii) Lõigul pidev funktsioon ­ Lõigul pideva funktsiooni defineerimisel lähtutakse samuti pidevuse geom. sisust:

Matemaatika → Matemaatika analüüs i
498 allalaadimist
TEOREETILINE MEHAANIKA
118
doc

TEOREETILINE MEHAANIKA

millest ülemine (varras) osutub punktiks. Seetõttu on reaktsioonjõud N 2 risti alumisega, s.t. risti  põrandaga. Seejures on jõud N 2 suunatud risti põrandaga ülespoole (kuna ta peab varrast üleval hoidma, mitte alla tõmbama) . Kolmandaks vaatame varda toetust alumise otsaga seina vastu. Siingi on 2 kokkupuutuvat pinda, millest vasakpoolne (varras) osutub punktiks. Seetõttu on reaktsioonjõud N1 risti parempoolsega, s.t. risti seinaga. A ND Kui  lisada siia veel varda raskusjõu G ka, siis olemegi saanud joonisel 4.5 kujutatud jõudude skeemi antud

Füüsika → Füüsika
85 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun