Kahe kvantitatiivse tunnuse vahel on korrelatiivne sõltuvus, kui joonte regressioonikordajad b ja d erinevad nullist. Funktsionaalse seose korral on d ja b teineteise pöördväärtused. Mida nõrgem on tunnustevaheline seos, seda suurem on d ja 1/b erinevus. Peab teadma: 1. antakse asümmeetria kordaja väärtus ja mida see tähendab Asümmeetriakordajat kasutatakse jaotuse sümmeetriaastme iseloomustamiseks. Positiivne asümmeetriakordaja näitab paremkaldelist ja negatiivne asümmeetriakordaja vasakkaldelist asümmeetriat. Mida suurem on asümmeetriakordaja absoluutväärtus, seda ebasümmeetrilisem jaotus on. 2. momendid (järk, tüüp, alg, kesk, ting momendid) Momentideks nimetatakse rea liikmete väärtuste ja mingi arvu vaheliste hälvete astendamisel saadud arvude aritmeetilisi keskmisi. Arvu, millega momendi leidmisel hälbeid astendatakse, nimetatakse momendi järguks.
Kahe kvantitatiivse tunnuse vahel on korrelatiivne sõltuvus, kui joonte regressioonikordajad b ja d erinevad nullist. Funktsionaalse seose korral on d ja b teineteise pöördväärtused. Mida nõrgem on tunnustevaheline seos, seda suurem on d ja 1/b erinevus. Peab teadma: 1. antakse asümmeetria kordaja väärtus ja mida see tähendab Asümmeetriakordajat kasutatakse jaotuse sümmeetriaastme iseloomustamiseks. Positiivne asümmeetriakordaja näitab paremkaldelist ja negatiivne asümmeetriakordaja vasakkaldelist asümmeetriat. Mida suurem on asümmeetriakordaja absoluutväärtus, seda ebasümmeetrilisem jaotus on. 2. momendid (järk, tüüp, alg, kesk, ting momendid) Momentideks nimetatakse rea liikmete väärtuste ja mingi arvu vaheliste hälvete astendamisel saadud arvude aritmeetilisi keskmisi. Arvu, millega momendi leidmisel hälbeid astendatakse, nimetatakse momendi järguks.
annaabi.ee 
