Printsiibiargumendid, kogu õigussüsteemsi kehtivad teatud üldised pühimõtted. Seaduse sätteid tuleb tõlgendada selliselt, mis annavad nendele üldisele õigusprintsiipidele maksimaalse kehtivuse. Kuid samas tuleb arvestada nende printsiipide omavahelist tähtsust. Ajalooline argumentatsioon uurib sätte tekkelugu. Nii on võimalik välja selgitada seadusandja tahet. Teleoloogilised argumendid, seaduse eesmärk kaasa aidata konkreetse normi või kogu seaduse eesmärgi paremele saavutamisele. Tuleb selgitada välja kõigepealt seaduse eesmärk kas subjektiivse või objektiivse teooria kaudu. Subjektiive teooria otsib seadusandja eesmärki, mida taheti seadusega tema vastuvõtmise hetkel saavutada. Vastandina subjektiivsele teooriale lähtub objektiivne teooria ideaalsest ratsionaalsest ja objektiivsest seadusandjast. Seaduse tekstist on selle teooria kohaselt võimalik välja lugeda mingi ideaalne seaduse eesmärk.
tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust laialdastele elanikekihtidele. Roheline ideoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev.Tavaliselt ei paiguta rohelise ideoloogia pooldajad end otseselt ei paremele ega vasakule poole tavapärasel poliitilisel skaalal. Enamasti on rohelised siiski liidus vasakpoolsete jõududega. Rohelise liikumise teoreetilised ideed on suhteliselt noored, pärinedes 1960ndatest. Üks esimesi ökoloogilisele kriisile tähelepanu juhtivaid raamatuid oli R. Carsoni "Hääletu kevad" ("The Silent Spring",1962). Roheline ideoloogia rajaneb ökoloogial teadusel organismidest nende elukeskkonnas.
annaabi.ee 
