raske jalule uuesti saada, et tahakski maha porisse kinni jääda. Noorus on vaevaline aeg ja raske aeg. Aga tegelikut polegi öelnud, et elu kerge on. Mismoodi siis tõusta lendu? Minu jaoks on ainult üks viis saavutada tahetut. Ma pean pürgima eesmärgi poole kogu jõust ja olenemata läbikukkumistest mitte alla andma. Jah, ma näen enda eluteel paremaid. Aga kas nad pole siin mitte selleks, et näidata, et kunagi, kui ma olen rohkem endaga tööd teinud, võin saada samasuguseks ja veel paremakski? Jah, nii on. Peamine asi on mitte alla anda. Sellega seoses võin teile ühe loo rääkida. See lugu räägib minu treeneri treenerist, tänavatantsupioneerist Joel Juhist. Kui ta alustas tantsimisega, siis tal oli väga palju vasturääkijaid, sest tol ajal tants polnud pop ja sellega ei teeninud raha. Tal oli unistus, nimelt tema eluunistus oli rajada kool, kus saaks õpetada tänavatantsu. Joel alustas nullist. Ta sõitis Ameerikasse, mis on hip-hop kultuuri sünnimaa ja võttis
vastutustundlik. Tunnistage oma vigu, nii õpib laps mõistma, et teiegi kogete iga päev midagi uut ja üllatavat ega ole lapsevanemana sugugi täiuslik.“ Piirangute seadmisel tuleb kasutada kindlat suhtlemisviisi ning minasõnumit. Lapse karistamisel tuleb vältida löömist ja sõimamist. Karistusviisil peaks olema seos juhtunuga. Üleparandamine on soovimatu käitumise reguleerimise viis nõnda, et laps parandab oma käitumist ning teeb selle paremakski. Lapsele tuleks kokkuleppeliselt anda mõningaid majapidamistöid. Nii areneb lapses vastutustunne ning ta tunneb end igapäevatöödes vajalikuna. See omakorda tõstab lapse enesehinnangut. „Väikelapseiga ja lasteaiaaeg on lapse arenguteel kõige olulisemad! Nimetatud eluetappidel tehtud kasvatusvigu ei ole võimalik koolis kõrvaldada.“ (Rüdiger Penthin, 2003, 87 – 88). Kokkuvõte Agressiivsus võib kergesti välja kujuneda
c) Teistest mõneks ajaks eraldamine 10-15 minutiks (väiksel lapsel piisab mõnest minutist). Rahunenud laps võetakse kohe teiste hulka tagasi. d) õpilase klassist välja saatmine. 4) Karistamine. See kätkeb endas etteheidet, lapse käitumisest johtuva pettumuse väljendamist, mõningate kokkulepitud soodustuste ärajätmist. 5) Üleparandamine. Laps peab ise olukorra parandama, midagi hüvitama, kuid nii et kahju ei oleks üksnes hüvitatud, vaid midagi oleks muutunud paremakski kui enne. Agressiivse lapse puhul on vaja seada reeglid, kinnistada positiivset käitumist. Vajalik on harjutada eristuvõimet teha selgeks, millal ja miks mingi käitumine on ühes olukorras hea, kuid teises ei ole. Lapsele on vaja ise hea eeskuju olla, et näidata kuidas käituda, reageerida. Agressiivsel lapsel tuleb harjutada sotsiaalseid oskusi ja õpetada hirmudest üle saamist. Agressiivne laps otsib meeleheitlikult tunnustust ja armastust. 16
annaabi.ee 
