• Ta uuris ka hõõrdejõudu. Lisaks laetud kehade vahelisele vastasmõjule uuris ta ka pikkade magnetite pooluste vastasmõju. • Tema järgi on nimetatud elektrilaengu ühik kulon ja Coulombi seadus. Coulomb õppis ühes parematest tollase Prantsusmaa koolidest, Nelja rahvuse kolledžis ehk Mazarini kolledžis. Seejärel astus ta CharlevilleMézièresi sõjainsenerikooli, mis oli üks 18. sajandi paremaist tehnikakoolidest. Selle lõpetas ta 1761 leitnandi auastmega. Ta suunati Bresti, kus tegeles rohkem kui aasta kartograafiaga. Seejärel teenis ta mitu aastat Martinique'il insenerivägedes. Ta oli korduvalt raskelt haige. Tervislikel põhjustel pidi ta emamaale naasma ning ta teenis La Rochelle'is ja Cherbourgis. • Alates 1781. aastast elas ta Pariisis. Tema ametinimetus oli purskkaevuvee järelevaataja, aga
ta nimi oli Kriemhild, tast kasvas tore neid. Kuid sestap tema tõttu sai surma suur hulk sangareid. See kaunis piiga oli kui armas taevaand. Ta nimel kasvüõi elu eks mehed panustand. Üksainus iluilming - nii oligi ta just. Ta voorused veel tõstsid ka kogu naissoo ülevust. Kolm kuningat ta ihu ja au eest seisid head - üks - Gunther, teine - Gernot, ah, uhked uljaspead, ja Giselher, neist noorim, mees parem paremaist. Need olid tema vennad. Nad hoidsid igati noort naist. Suursugused nad olid ja loomult leebed, head, jõujaksult kordumatud ning valituimad pead. Burgundias see sündis, nii hüüti nende maad. Kord hiljem Etzelburgis veel imeasju tegid nad. Ja Wormsis Reini ääres nood vürstid elasid, seal kestsid kiidukõned, lood, laulud helasid, maa uhkeist rüütleist kaaskond neid saatis eluteel. Nad haledasti hauda viis kahe naise tülimeel.
sidemed Hüpassaarega hakkasid jälle tihenema. Sellega oli lõppenud ka tema esimene tegevus- ja loominguperiood. Tallinnase kolides ei esinenud Mart Saar enam eriti ja pühendas ennast täielikult loomingule. 1922.aastal toimus Tallinnas esmakordselt Mart Saare helitööde õhtu, mille kohta arvustajad kirjutasid temas kahtleva artikli. Kuid pärast 1927.a helitööde õhtut hakkas Mart Saar juba arvustajate poolehoidu võitma. Enamik Saare paremaist kahekümnendail aastail kirjutatud teoseist valmisid Hüpassaares. Ta hakkas taotlema Hüpassaare metsavahi talu endale eluaegseks kasutamiseks. Algselt sai ta küll loa ainult üheks aastaks, kuid lõpuks tema soov rahuldati. M. Saar muretses endale trükipressi ning hakkas ise oma teoseid paljundama, et vältida 1921.aastal tulekahjus juhtunut. Talus elades olid aga tal majanduslikult rasked ajad, sest hooned lagunesid aga raha nappis. Saare loominguline intensiivsus hakkas nõrgenema 1939
annaabi.ee 
