ja lõpeb Kollase mere rannikul. Sellise suure veetee muudab ebastabiilseks jäe äärmiselt suur settesisaldus. Kuna setteid on kohati 60 protsenti jõe mahust, muudab nende sadestumine ja konsentreerumine pidevalt Kollase jõe kaldajooni. Ning mis veel tõsisem, need võivad luua takistusi, mille tulemuseks on vee tõusmine üle kallaste. Veeinsenerid on kolmandast sajandist alates selle probleemiga võidelnud, kuid tänalpäevalgi nurjab jõgi jätkuvalt paremaidki pingutusi. KUUDE KAUPA VIHMA 1931. aastal vallandas Kollane jõgi peaaegu piibellike mõõtmetega katastroofi. Juulis, pärast pikka põuaperioodi, tõusis suurte paduvihmade tagajärjel Kesk-Hiinas Kollane jõgi üle kallaste. Vihmad jätkusid novembris, ujutades üle 108 000 kilomeetrit maad, uhtudes minema põllukultuurid ning uputades sadu linnu ja külasid. Ühel hetkel mõõtis veejaam jõel vooluhulka 15 800 kuupmeetrit sekundis. Jangtse oli Kesk-
hospidal Hôtel-Dieu, ülikoolilinnas Pré-aux-Clercs'i-nimeline aas. Seaduserikkumisi, mida skolaarid 112 vasakul kaldal, oma Pré-aux-Clercs'il, toime panid, arutati Justiitspalees, karistati aga paremal kaldal, Montfauconil, vähemalt siis, kui rektor, kes teadis, et ülikool on tugev, kuningas aga nõrk, vahele ei astunud: skolaaridel oli eesõigus üles poodud saada endi pool. Olgu mööda minnes öeldud, et suurem osa neist eesõigustest (nende hulgas oli paremaidki) oli mässudega rahutustega kuningatelt välja pressitud. Juba igiaegadest saadik kehtis tava: kuningas annab peost ainult selle, mis rahvas ta käest ära kisub, üks vana ürik lausub alamate ustavuse kohta üsna naiivselt: «Civibus fidelitas in reges, quae tamen aliquoties seditionibus interrupta, muita peperlt privilégia.» 1 6 4 Viieteistkümnendal sajandil uhtus Seine viit saart Pariisi piirides: Louvier' saart, kus
annaabi.ee 
