Mis on pleegia? Täieliku halvatuse ehk pleegia korral puudub lihastes igasugune tahtele alluv aktiivsus, st tahtlikult pole võimalik kahjustatud lihaseid tööle panna. Mis on parees? Mittetäielikule halvatusele ehk kerghalvatuseleehk pareesile on iseloomulik lihaste jõu langus. Sageli muutub haigestumise algstaadiumis tekkinud täielik halvatus, mille korral inimene ei suuda tahtlikke liigutusi sooritada, juba mõne päeva jooksul pareesiks, st aktiivsed liigutused hakkavad jäsemetes taastuma. Mis on tsentraalne e. spastiline halvatus? Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus. Tsentraalse ehk spastilise halvatuse puhul on kahjustatud peaaju motoorsed keskused või pea- ja seljaaju ühendavad motoorsed juhteteed. Selle tagajärjel tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda
halvatuse korral on refleksid madalad või nõrgenenud, toonus langenud, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia (lihaste kõhetumine) väljendunud, fastsikulatsioonid (tahtmatud lihastõmblused). Lõtv parees esineb järgnevate haiguste korral: poliomüeliit, polüradikuloneuropaatia, radikulopaatia, trauma, kompressioon - neuropaatia, müasteenia, müopaatiad. Põhjused: diski prolaps, motoneuroni haigus. Halvatused jagunevad vastavalt ulatusele: Osalist halvatust nimetatakse pareesiks, täielikku halvatust pleegiaks. Hemiparees (-pleegia) - ühe kehapoole halvatus Monoparees (-pleegia) - ühe jäseme halvatus Paraparees (-pleegia) - ala- või ülajäsemete halvatus Tetraparees (-pleegia) - kõigi nelja jäseme halvatus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid Eelinfo: basaalganglionite, mis asuvad peaaju poolkerade sees keskel hallaines ja on sellised valgeaine
536 Lülisambatrauma raskusastme määramise kriteeriumid Stabiilne vs ebastabiilne murd. Selline eristamine pole haiglaeelselt tavaliselt võimalik. Seepärast lähtutakse kiirab etapil sellest, et tegu on ebastabiilse lülisambavigastusega. Motoorika väljalangemine. Käsi ja jalgu uuritakse, kas pole halvatust, mille vormid võivad olla erinevad. Jäseme nõrkust nimetatakse pareesiks ja aktiivse liikumise täielikku lõppemist pleegiaks. Kui mõlemad alajäsemed on täielikult halvatud, räägitakse parapleegiast, kui halvatus puudutab lisaks ülajäsemeid, nimetatakse seda tetrapleegiaks. Ühe kehapoole nõrkust või halvatust nagu ajurabanduse korral nimetatakse hemipareesiks või hemipleegiaks. Puuduv või nõrgenenud kaitsereaktsioon valuärritusele ning priapism