rüülikslöömine pidi toimuma. Sõbrad-rüütlid kandsid noormehe ees tema täelikku lahinguvarastust. Kohapeal riietati noviits täelikku turvisesse, ainult kiiver, kindad ja relvad anti hiljem. Nüüd andis noormees vande täita kõiki rüütliseadusi, seejärel võttis valitseja või senjöör mõõga ja lõi sellega kolm korda pühitsetava õlale ning andis talle komekordse rituaalse suudluse. See oli viimane mõõgalöök, mida rüütel ei ole pareerinud. 3. KIRIKUIDEOLOOGIA JA RÜÜTLI MÕÕK. 3.1 KIRIKUIDEOLOOGIA. Kirikuideoloogia püüdis oma arengus leida tuge maise maailma reaalses jõus. Sellelt jõult tuli nõude ja jõuetute ning vaeste kaitsmist. Kirik kinnitas oma liitu kuningavõimuga, usaldades kuningatele krisliku maailma kaitse sise- ja välisvenlaste vastu. Sisepoliitikas mõeldi selle all ennekõike kuningate kohustust kaitsta kirikut temale Jumala usaldatud riigi territooriumil,
ta saanud ka kriitika osaliseks. Kuid isegi tema suurimad kriitikud, kes vaidlustavad tema teooriat eeskätt selle tõttu, et nende nn intelligentsuste mõõtmiseks pole kohaseid psühhomeetrilisi vahendeid, möönavad, et ül- dise vaimse võimekuse kontseptsiooni varju võib jääda väga väärtuslikke andeid, mida tuntud IQ-testid ei mõõda. Eriti leebed ollakse seda tunnis- tama muusika-, kunsti- või sotsiaalse andekusega seoses. Gardner ise on pareerinud väiteid oma teooria nii-öelda mitteteaduslikkuse kohta teiste teadlaste saadud tulemustega, mis tema teooriat vähemal või rohkemal määral kinnitavad (Gardner, 2006). “Värskem”, kuigi samuti juba paarikümne aasta tagune teooria, mis Gardneri vaateid toetab, on Robert Sternbergi triaadiline intelligentsuse teooria, mis rajaneb põhimõttel, et “asjatundlikkus ei tähenda mitte lihtsalt
annaabi.ee 
