hulga osaks ja on moodustunud ajutine kollektiivne hing, kasvab tal julgus ja puutumatuse tunne, mis üksi olles mitte kunagi ei avalduks. Taolistes situatsioonides võib kergesti näha, kuidas ja kui suurel määral isik hulgas erinebki üksikust inimesest. Hulgas leidub mõnikord ka neid erandlikke indiviide, kelle tugev isiksus suudab vastu panna massi ideede kaasahaaravale mõjule, kuid üldjuhul on nad siiski arvuliselt tugevas vähemuses ja paratamutult lõpuks ühinevad nad hulgaga. Nad võivad siiski üritada kuidagiviisi hulka mõjutada, andes neile kätte uus juhtmõte ja panna neid lahti ütlema praegusest eesmärgist, aga siiski on selle üritamine väga keeruline. Mõnevõrra sarnase näitena võib välja tuua tõsielulise olukorra, kus grupp inimesi on arusaamal, et talverehve ei ole ennem öökülmade perioodi saabumist vaja ära vahetada,
avaldati Darwini raamat ,,Liikide tekkimine" (The Origin of Species) muutsid bioloogide arusaamu elu arengust. Darwini evolutsiooniteooriat ja loodusliku valiku põhimõtteid on täiendanud palju uued bioloogiaalased teadmised. 2.) Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: 1.Kõikide liikide sigivus on selline, et isendite arv peaks kasvama, kuid ometi säilitavad populatsioonid enam-vähem püsiva suuruse. 2.Ressurssid (toit,elupaigad) on looduses piiratud. 3.Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamutult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. 4.Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk on keskkonna suhtes juhuslikud. 6.Osa muutusi võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismid kohasemaks, mistõttu võivad nad võrreldes populatsioonikaaslatega kauem elada või rohkem järglasi saada
annaabi.ee 
