b Vegetatiivne NS : Nagu somaatiline NS, nii jaguneb ka VNS kaheks pooleks – tunde- e. aferentne ja motoorne e. eferentne osa. VNS-i tundeosa sarnaneb SNS-i tundeosaga (sama skeem: retseptor – tundeneuron neuronikehaga tundeganglionis – tundetuum KNS-is – juhtetee kõrgematesse keskustesse). VNS-i motoorne osa jaguneb kaheks: a. Sümpaatiline osa e. “sümpaatikus” (pars symphatica); b. Parasümpaatiline osa e. “parasümpaatikus” (pars parasymphatica) NB! VNS-i kõrgeimad keskused on hüpotaalamuses, need “lülitavad sisse” kas a. või b. VNS-i sümpaatiline osa: Keskused: seljaaju torakolumbaalsegmentide (C8, TH1-12; L1-3) külgsarvedes; Ganglionid: seljaaju lähedal – osa koondunud kahel pool lülisammast sümpaatiliseks piiriväädiks (truncus symphaticus), osa paikneb lülisamba ees – prevertebraalsed ganglionid; (siit: lühikesed preganglionaarsed kiud, pikad postganglionaarsed); Lõppsünapsi mediaator: noradrenaliin (am
(parasümpaatiline, üve!!!) Väljub ajust fossa interpeduncularises, koljus läbib sinus cavernosuse lat. seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse. N. oculomotoriusel 2 haru: a) Ramus superior: m. levator palpebrae superioris, m. rectus superior b) Ramus inferior (2 palet): 1. normaalne üse: m. rectus inferior, m. rectus medialis, m. obliquus inferior 2. ebanormaalne üve: annab radix parasymphatica, mille kiud pärit nucl. oculomotorius accessoriusest ja lülituvad ümber ganglion ciliares, postgangl parasümp kiud innerveerivad silmasiseseid lihaseid: m. sphincer pupillaet ja m. ciliarist. M. rectus superior'i innervatsioon: nucl oculomotorii n. oculomotorius r. superior m. rectus superior Pupillaarrefleks: suurema valgusega pupill aheneb. Seda ahendab m. sphincter pupillae. a) Parasümpaatiline eferentne: nucl oculomotorius accessorius n
annaabi.ee 
