Avaldas mõju 500 aastat! Röntgen, K. (uusaeg, XIX-XX saj) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895. aastal avastatud röntgenikiirgus. Saral, K. (Eesti, XX saj) professor, kirurgilised meetodid. Schleiden, M.J. & Schwann, T. (uusaeg, XIX-XX saj) rakuõpetus. Kõik org-d koosnevad rakkudest, nii taimsed kui loomsed. Rakuõpetuse rajajad. Schmidt, A. (Eesti, XIX saj) uuris vere hüübimist, trombiin. Skrjabin, K. (Eesti, XIX-XX saj) III akadeemik, parasitoloog. Spallanzani, L.(uusaeg, XVIII saj) tõestas esimesena, et isaslooma seemnerakk on vajalik viljastamiseks. Koerte kunstlik seemendamine. Zemmers, E. (Eesti, XX saj) oli mikrobioloogia arendaja. Tehver, J. (Eesti, XX saj) kuulus histoloog, vm ajaloolane. Oli anatoomia + histoloogia ja embrüoloogia kabineti juhataja. Kirjutas 13-köitelise koduloomade histoloogia käsiraamatu. Esimene eesikeelne õpik ,,Koduloomade anatoomia". Unterberger, F. (Eesti, XIX saj) TVI direktor
riietumisstiilis ega käitumises, kuivõrd nende kirgedes ja asjades, mis neid vaimustavad. Mõned neist võivad olla jäägitult haaravad. Belglased oskavad kirglikult tööd rügada, olgu nad loomatohtrid, sõdurid, santehnikud või juustukaupmehed. Üks hiljuti tehtud uurimus näitas, et 70% belglastest on oma tööga rahul ja õnnelikud, mis on 10% rohkem kui brittide või itaallaste puhul. ,,Ma armastan Lääne-Aafrikat," ütles üks Gentist pärit parasitoloog, kui ta õnnelikult Senegalist tagasi oli. ,,Minu jaoks on see paradiis! Ma armastan neid inimesi, ma armastan neid külasid. Aga kõige rohkem armastan ma seda maad sellepärast, et siin on nii palju parasiite!" Sagedamini on töö siiski vahendiks, et rahastada tegelikku kirge väljaspool tööaega koidu või eha ajal, nädalalõppudel ja öösiti: jalgrattasõitu, jalgpalli, aiandust, koerapidamist, markide kogumist, arvutis surfamist, kirjatuvide kasvatamist.