tagakehaga putukas võrdkujule vastavaid liike leidub eelkõige voltherilaste ja mesilaste sugukondades. Teiste rühmade välimus varieerub tugevalt, kuigi valdavalt on kõigil neil putukatel väga kitsas ,,talje'' (see on tekkinud tagakeha esimesest ja teisest lülist), suhteliselt suured liitsilmad ning haukamissuised. Mesilaste kodu Mesilased elavad suurte peredena. Ühes mesitarus võib elada ka mitu mesilasperet. Enamik mesilasi, v.a. parasitoidsed liigid, ehitavad pesa, et kaitsta arenevaid vastseid. Valmikud surevad tavaliselt enne kui nende järelkasv täiskasvanuks saab. Munad munetakse pesa sisemusse tihti paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised. Tarus teevad mesilased vahakärgi, mis koosnevad paljudest kuuetahulistest
Tunnused on mõlemad ühe ja sama ressursipaigutuse viljad. Suur pea palju juuksekarvu. Pikk keha pikad jäsemed. Elukäigutunnus organismi elutsükliga seotud omadus, mis mõjutavad otseselt sündimuse ja suremuse näitajaid ja seeläbi kohasust. Life-history 58. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused, paarisuhete tüübid(polügamia, monogaamia), fisheri 1:1 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest( haplodipolida, parasitoidsed herilased). Sood on vajalikud selleks, et tekiksid uudsed geenikombinatsioonid. Peaaegu kõikides liikides on sugude suhe 1:1 , neid sünnib võrdselt. Fischeri sugudevahelise suhte reegel (1:1) -Kui ühte sugupoolt millegi poolest hakatakse tootma vähem, siis isaste kohasus on emaste omast suurem, sest ühe isase kohta tuleks rohkem lapsi kui ühe emase kohta. Evolutsioon liigub suurema kohasuse suurem. Isaseid on vähem, neid hakatakse rohkem tootma. Hapodiploidia isaseid väga vähe
Saak on kiskjast üldiselt väiksem või samasuurune. Elu jooksul mitu toiduobjekti. 2. Näkitsemine - Näkitsejad söövad osa oma saagist ilma, et saak selle tagajärjel hukkuks. Elujooksul palju saakobjekte. (Herbivoorid, põder, verdimev sääsk, jänes, liblikad.) 3. Parasitism püüavad oma saaki (peremeest) mitte tappa ja on elujooksul intiimselt seotud ühe või mõne peremeesorganismiga. Palju väiksem peremehest. 4. Parasitoidsed on omapärane strateegia, millel on ühisnimetajaid kolme eelnevaga. Üldiselt kahetiivalised (sääsed) või kiletiivalised putukad (herilased, mesilased), kes meenutavad parasiite, sest pool elu seotud intiimselt ühe peremehega. (Herilane muneb iga rööviku sisse muna, rööviku nukkudes, ei arene mitte peremeesorganismi vastne, vaid herilane. Sööb oma esimest peremeest esimestel elupäevadel ja teise poole elust veedavad üldjuhul näkitsejatena
annaabi.ee 
