omakorda soodustavad B-rühma vitamiinide sünteesi sooles. Samuti on neil võime alla suruda tõvestavate bakterite (näiteks süsenteeriatekitajate ) aktiivsust.(1) 1.3 Kommensalism Kommensalism (ld.k. commensales lauakaaslased) on kahe eri liiki kuuluva organismi kooselu ökosüsteemis, mis on kasulik ühele parterile ja täiesti kahjutu teisele. Näiteks inimese suuõõnes elav amööb Entamoeba gigivalis.(1) 2. Endo- ehk siseparasiidid Endo- ehk siseparasiidid parasiteerviad perehemehe kudedes. Enamasti on parasiit spetsialiseerunud kindlale koele või organile, kui mõned parasiidid võivad kahjustada mitut organit.(1) Endoparasiidid peavad hakkama saama abiootiliste tingimustega. Peremehe homeostaatilised protsessid varustavad parasiiti energia ja toitainetega. Aeroobseks hingamiseks kasutakse ära lahustunud gaasid.(4) Siseparasiidid elutsevad hingamisteedes, soolestikus, veres ja kudedes.(5) 2.1. Mikroparasiidid
Soolenuglistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehv veresus, tekivad peavalud, iiveldus , oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks ja nõrgemaks, väsib kiiresti, töövõime langeb. Ümarussid Ümarussid on kujult ümarjad, nende munad valmivad lõplikult kui nad viibivad mõne aja väliskeskkonnas. Tähtsamad ümarussid on solkmed, piitsussid ja naaskelsabad. Solkmed on keskmiselt 20-40 cm pikkused roosaka värvusega ümarussid. Nad parasiteerviad inimese peensooles. Munad satuvad koos roojaga väliskeskkonda, kus nad valmivad. Valminult võivad munad taas sattuda taas inimeseorganismi pesemata puu- ja köögivilja söömisel, reostatud veega, mustade kätega. Samuti levitavad neid kärbsed. Solkmete eluea pikkus on inimese soolestikus on umbes 1 aasta. Piitsussid On ümarad, 2-5 cm pikkused peened niiditaolised parasiidid. Parasiteerivad inimese jämesooles ja peensooles. Väliskeskkonda satuvad väljaheidetega. Väliskeskkonnas
annaabi.ee 
