Seega suureneb põhiliselt induktiivtakistus, sest see on võrdeline tõstejõu koefitsiendi ruuduga ja see mõjutab lennuki kogutakistust põhiliselt just väiksematel kiirustel. Õige vastus on: Suureneb takistus põhiliselt väiksematel kiirustel sest vajalikud suuremad kohtumisnurgad. Kuidas mõjub teliku väljalaskimine lennuki kogutakistusele? Teliku väljalaskmine muudab lennuki väliskuju ja seega suurendab lennuki parasiittakistust. Parasiittakistus omab suuremat rolli kogutakistuses aga just suurematel kiirustel. Õige vastus on: Suureneb takistus põhiliselt suurematel kiirustel sest suureneb parasiittakistus. Kumernõgusal profiilil on võrreldes kaksikkumera profiiliga Kumernõgusal profiilil on võrreldes kaksikkumeraga suurem tõstejõu koefitsient, seepärast kasutataksegi lennukitel tagatiibu. Suurema tõstejõu koefitsiendiga kaasneb aga ka suhteliselt veelgi
tiiva all ja peal või tiiva lõputult pikaks tegemisega . Mõlemad on aga võimatud . Aga selle vähendamiseks tuleks tiivad võimalikult pikad teha või vähendada tiibade V kuju või muuta need isegi negatiivseks. Induktiivtakistus vähendab veidi maalähedal sõitmine , tekib mingi õhupadja sarnane staff. See on pöördvõrdeline kiiruse ruuduga . Kujutakistus tekib lennukikuju tõttu. Hõõrdetakistus tekib pindade vähese sileduse tõttu. Kogutakistus Parasiittakistus(kahjulik) + induktiivtakistus Kasulik kiirus on kiirus mis vajalik kõige vähem tõmmet Takistused tulevad väikeste kiiruste juures välja . Suurte kiiruste juures mõjutavad vähem. Lennureziimid: Horisontaallend ühtlane sirgjooneline liikumumine . Y=G ; T=X Vajalik kiirus Kiirus mis on antud kohtumisnurga juures vajalik horisontaallennuk. Nurk sõltub tõstejõust ja vastupidi. Horisontaallennuks vajalik tõmme on tõmme mis on vaja kiirusel kogutakistuse ületamiseks.
CP = 1pF (10-12F) 1 1012 1011 XC = = 2fC P 2f f Sunteerib R-i ! Kui f = 108Hz = 100MHz XC 1011/108 = 103 = 1k ! 2. Parasiitinduktiivsused takisti ja kondensaatori juures: Meie õnneks Lp-d tuleb arvestada nii kõrgetel sagedustel, mida me oma kursusega ei haara! 3. Parasiittakistus induktiivsuse ja kondensaatori juures: kaod vases (mähisetraadi takistus) rp kaod rauas (kadudest südamikus) RP kaod dielektrikus (suur takistus, ideaalis Rp ) Trafo. 20 n ülekandetegur, n = W2/W1, U2 = n·U1 Toitetrafod vajalike pingete saamiseks võrgupingest ning seejuures ka elektrivõrgu ja toidetava seadme vahelise galvaanilise (vahetu
Kasutades ideaalset suhtelist lülituskestust, kirjeldab sisend-ja väljundpingeid järgmine valem: Ud s Ud k = . 1- q Muutes suhtelist lülituskestust q vahemikus 0 < q < 1, muutub väljundpinge vahemikus Ud s < Ud k < . Praktikas piirab juhtimistunnusjoone ülemist osa parasiittakistus R R = R1 + R2 + R3 + R4, kus R1 on toiteallika sisetakistus, R2 drosseli aktiivtakistus, R3 lülitustransistori takistus (avatud olekus) ja R4 dioodi päritakistus. Seetõttu R qmax = 1 - < 0,8...0,9 , R kus R on koormuse aktiivtakistus. Juhtimistunnusjoon joonisel on 1.31, b, mis näitab transistori
annaabi.ee 
