y leiab uuringu abil, kuidas sõltub samblike erinevate kasvuvormide katvus keskkonna saas- tatusest; y lahendab veebikeskkonnas probleemülesandeid seente kasutamisest biotehnoloogias; y võrdleb selgrootuid loomi selgroogsetega; y kasutab lihtsamaid määrajaid selgrootute loomade määramiseks; y toob näiteid Eesti tavalisematest selgrootutest loomadest; y tunneb kodukoha tavalisemaid selgrootuid loomi; y analüüsib selgrootute loomade näitel, millised kohastumused seostuvad parasiitlusega; y võrdleb erinevaid selgrootuid loomi nende välistunnuste alusel; y võrdleb erinevatel selgrootutel loomadel tekkinud kohastumusi seoses eluga vesi-, muld- ja õhkkeskkonnas; y hindab lahk- ja liitsugulisuse eeliseid ja puuduseid erinevatel loomarühmadel; y toob näiteid organismidest, kellel esineb otsene, vaegmoondega või täismoondega areng; y hindab otsese, täismoondega ja vaegmoondega arengu eeliseid ja puuduseid;
fotosünteesivad pigmendid ning varuaineks on tärklis. Esineb nii üherakulisi, koloniaalseid vorme kui hulkrakseid organisme. Vajavad eluks päris palju valgust, seetõttu sügavas vees ei kasva. Olulisel kohal veekogude toiduahelas. Liigid spetsialiseerunud veekeemiale (happelisus, toitelisus). Vetikaid Eestis liigikaitse all ei ole, kuigi osa on kahtlemata haruldased. On olemas merekaitsealad. SAMBLIK on liitorganism kus juhtivaks pooleks on seen, üldiselt tegu siiski sümbioosiga (mitte parasiitlusega). Teiseks osaliseks on rohevetika või tsüanobakteri rakud. Seenehüüfid moodustavad põhilise osa sambliku tallusest ehk kehast, seeneline komponent paljuneb suguliselt ja igas samblikuliigis leidub ainult kindlat liiki seent. Vetikaid seevastu võib esineda mitu liiki samast perekonnast. Sama seen võib moodustada erinevaid talluseid, kus ühel osaliseks rohevetikas, teisel tsüanobakter.
annaabi.ee 
