Parasitism terve elu jooksul intiimne suhe parasiidi ja ühe või mitme peremehe vahel. Parasiit, erinevalt kiskjast, püüab peremehe ellu jätta. Parasiit on peremehest väiksem. Parasiidid jagunevad: · Mikroparasiidid üldiselt üherakulised või üldse rakutud olendid. Populatsiooni tihedust mõõdetakse nakatunud peremeesorganismide tihedusega · Makroparasiidid keha mõõtmeilt suurim on 8 m pikkune. Raitlill parasiidne lill. Hulkraksed. Parasiite saab liigitada ka selle järgi, kas parasiit on: · Obligatoorne ehk holoparasiidid saavad eksisteerida ainult parasiidina · Fakultatiivsed ehk hemiparasiidid suudavad eksisteerida ka muul moel kui parasiidina. Neid on suhteliselt vähe, peamiselt leiame hemiparasiite taimeriigis, nt robirohi, silmarohi, härghein. Neil on halb komme parasiteerida naabrite juurtel
kiskjatest ja herbivooridest, kes toituvad paljudest erinevatest objektidest) Parasiit püüab ka erinevalt kiskjast (kiskja tapab eranditult) peremehe ellu jätta. Parasiit on peremehest selgelt väiksem. Parasiidid jagunevad: Mikroparasiidid üldiselt üherakulised või üldse rakutud olendid. (ehk ainuraksed või prokarüoodid) Populatsiooni tihedust mõõdetakse nakatunud peremeesorganismide tihedusega. Makroparasiidid keha mõõtmeilt on suurim parasiit 8m pikkune. Raitlill parasiidne lill. Hulkraksed. Parasiite saame klassifitseerida ka selle järgi, kas parasitism on Obligatoorsd - ehk holoparasiidid - saavad eksisteerida ainult parasiidina. Fakultatiivsed - ehk hemiparasiidid - suudavad eksisteerida ka muul moel kui parasiidina. Neid on suhteliselt vähe, peamiselt leiame hemiparasiite taimeriigis. Nt robirohi, silmarohi, härghein. Neil on halb komme parasiteerida naabrite juurtel. Samas on neil olemas ka rohelised lehed ja saavad