kodakondsuse saamise, muutmise ning lõppemise ja kaotamise alused ja kord; avaliku võimu organisatsiooni osas: riigi süsteemi primaarsed elemendid, nende funktsioon, juriidiline laad, struktuur, pädevus ning moodustamise alused ja kord (valimine, nimetamine, kinnitamine, määramine), aga samuti seosed riigi süsteemi sekundaarsete elementidega (vt I osa, riik, skeem nr 1). Avaliku võimu organisatsiooni kohta öeldu pädeb ka riigi süsteemi sekundaarsete elementide, aga samuti parariiklike (kvaasiriiklike) struktuuride ning nende seoste osas riigiaparaadi ja sekundaarsete elementide nn I rühmaga. Kõrgeima õigusjõu tõttu kuuluvad riigiõiguse hulka kõik konstitutsioonilised õigusnormid. Riigiõiguse hulka kuuluvad seega ka need õigusnormid, millega põhiseaduses (konstitutsioon) reguleeritakse teatud põhimõtted (printsiibid), mis on kohustuslikud kõigile ja igaühele - kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, aga samuti kõigile või teatud riigiorganitele
nn. mäned?eride revolutsioonini (Th.B.Veblen, J.Burnham, R.Aron). Haldussubjektid on riigiaparaadi või kohaliku omavalitsuse süsteemis toimivad institutsioonid (nii ainuisikulised kui ka kollegiaalsed), milledel on haldusakti (õigusakti või normatiivse toimingu - sellest lähemalt õiguse osas) õigus - lühidalt avaliku võimu teostamise õigus kasvõi kitsa funktsiooni osas. Haldussubjektid võivad olla ka asutused või organisatsioonid, mida liigitatakse parariiklike hulka: nt fondid. Haldussubjektid ei ole aga asutused või muud tulunduslikud või mittetulunduslikud organisatsioonid, kellel haldusakti õigus puudub (nt Eestis: riigiaktsiaseltsid; haldussubjekti tunnuseid on aga Eesti RAS Teraviljasalvel, kellel on vilja kokkuostu korraldamisel teatud piiratud normiandlusõigus). Ametnik on móiste, mida senini pole suudetud teoorias päris üheselt määratleda. Ametnik on kindlasti ainuisikuline institutsioon
annaabi.ee 
