suhtumisega ellu. Oluline rõhk oli ka rahvuslikul omapäral, mida arvati kõige paremini avalduvat just keskaja kultuuris. Klassitsismist eemaldumine toimus 1830-40. aastatel, mil mõisamajandust oli tabanud kriis ja neid ehitati vähem. Üleminek historitsismile avaldus arhitektuuris näiteks fassaadide tsentraliseeritusest ning range sümmeetria nõudest kõrvalekaldumises. Sambaid ja pilastreid kasutati järjest vähem, nende asemel hakkasid levima mitmesugused karniisid ja parapetid, mis andsid tooni hoone üldisele horisontaalsusele. Kõige ilmekamalt näeb klassitsimi vormide muutumist uue ajastu näo järgi Tartu ja Viljandi ümbruse mõisamajade juures (Kuremaa, Suure-Kõpu, Vana-Võidu). Need hooned sarnanevad üksteisega oma pikaks venitatud korpuse ja kõrgema keskkosa poolest. Joonis 1. Keila-Joa mõisa peahoone tagakülg (allikas: Eesti mõisaportaal) Keila-Joa mõis on üks ehe näide historitsismi kujunemise algusaastatest, sest selle
Katuslagede liigid ja põhielemendid soojustamata käidav katus suletud ventileerimata katuslagi a)hüdro, soojustuse peale b)hüdro soojustuse all 108 65. Ruberoidkatused - ühe- ja kahekihilised SBS-katted. 66. Katuslae konstruktiivsed sõlmed: räästa ja parapeti lahendused. Katuse räästad ja parapetid: Räästaplekk 2.Katusekonstruktsioon 109 3.Alumine kattekiht 4.Tugevdusriba 5.Kate pealiskiht Sein 2.Katusekonstruktsioon 3.Kolmnurkliist 4.Alumine kattekiht 5.Katte pealiskiht 6.Ülespöörde lisakiht 110 Räästaplekk 2. Katusekonstruktsioon 3. Alumine kattekiht 4. Tugevdusriba 5. Kate pealiskiht Sein 2. Katusekonstruktsioon 3. Kolmnurkliist 4. Alumine kattekiht5
annaabi.ee 
