asovärvaineallergia (E102, E110, E122-E124, E128, E129, E151). Aspiriinist, bensoe- ja sorbiinhappest ning asovärvainetest võivad ülitundlikel inimestel põhjustada raskeid allergilis Lisaained, mis võivad tekitada ülitundlikust Säilitusained E200 Sorbiinhape E201 Naatriumsorbaat E202 Kaaliumsorbaat E210 Bensoehape E211 Naatriumbensoaat E214-219 Hüdroksübensoaadid E220-E228 Väävlishape ja sulfitid Värvained (asovärvid) E102 Tartrasiin E110 Paraoran E123 Amarant E124 Uuskoshenill E151 Briljantmust Antioksüdandid E320 Butüülhüdroksüanisool (BHA) E321 Butüülhüdroksütolueen (BHT) E300 on tuttav C-vitamiin Levinud toiduainetööstuses. Lastetoitudesse, jookidesse, lihatoodetesse ja aedviljahoidistesse. Kui seda ei kasutata ülisuurtes kogustes, pole sel ka kahjulikku kaastoimet. Kaaliumsorbaat (E202) on säilitusaine. Beeta-karotiin (E160a)on looduslik lisaaine,mis annab toidule oranzhi värvi.
Näiteks on selgunud, et atsetüülsalitsüülhapet sisaldava ravimi suhtes (aspiriin, reopüriin jt.) ülitundlikud inimesed võivad reageerida ka mõningatele toiduainetes käsutatavatele lisaainetele (bensoe-ja sorbiinhape, nende soolad). Samas võivad aga ka pohlades ja jõhvikates sisalduvad loodusliku bensoehappe kogused vallandada allergilise reaktsiooni. Sageli lisandub atsetüülsalitsüülhappe ülitundlikkusele ka tundlikkus sünteetiliste asovärvide suhtes (tartrasiin, paraoran, briljantmust, amarant jt.), mis avaldub nõgestõve, hingamishäirete vm. vaevustena. Tartrasiini suhtes esineb ülitundlikkust ühel inimesel 10 000-st. SO jt. väävliühendite puhul on riskirühmaks eelkõige astmaatikud, kes reageerivad kergesti väävliühenditele, mis võivad põhjustada hingamisvaevusi või vallandada astmahoo. Kuna ülitundlikkusreaktsioone põhjustavaid lisaaineid on vähe ja nende suhtes
annaabi.ee 
