suri Poe naine tuberkuloosi. Poest sai inimvare ning ta langes depressiooni ning ta üritas sooritada enesetappu. Poe suri 40 aastasena, kaks aastat peale oma naise surma. Tema surma põhjus on tänaseni selgusetu. Edgar Allan Poe'd kirjeldatakse kui ebastabiilset meest, kes oli paranoiline, neurootiline, ravimisõltlane, kes kirjutas hulle värsse. Edgar Allan Poe loomingut on kindlasti mõjutanud tema elukäik. Tema novellis ,,Reetlik süda" on mõrvari käitumises märgata neurootilisust, paranoilisust, vaimset ebastabiilsust samas ka süütunnet. Välja toodud novelli puhul võiks kõrvutada Poe ja mõrvari isiksusi ning leida palju sarnasusi. Muud Poe tuntumad teosed on ka ,,Mõrvad Rue Morgue'l", ,,Pudel Ammontillaadot" ja ka ,,Usheri maja langus". Luuletustest on tuntuimad ,,Ronk", ,,Võitja uss", ,,Eleanore" ja ,,Annabel Lee". Edgar Allan Poe on öelnud: ,,Kui mul palutakse hästi lühidalt defineerida mõistet "kunst", siis
MINA, teised on ebaolulised. Kontrollib ja võtab vastutuse. "Sa pead nii tegema!"; "Esmalt tee seda ja seejärel seda..." Agressiivse käitumise plussid agressorid suudavad kindlustada enda materiaalsete vajaduste rahuldamise; parem oskus end kaitsta-tugevamad, kiiremad ja kavalamad jäävad ellu, et edasi võidelda; oma saatuse kujundaja. Karistus agressiivsuse eest suurenenud hirm-mitte tugevuse vaid nõrkuse näitaja, tekitab paranoilisust; vastuagressiooni provotseerimine-tekitab endale opositsiooni ja sepitseb enese hävingut; kontroll teiste elude üle piirab iseenese vabadust: 16 saj. F.Bacon "Veider kihk on otsida võimu ja kaotada vabadus"; süütunne, mida tekitab võimu kuritarvitamine ja süümepiinad; armastab asju ja kasutab inimesi-kaob inimlikkus; võõrandumine teistest, ebaturvalise ühiskonna looja; agressiivsus õõnestab armastust, süvendab üksildust. Kehtestamise eelised nad on nemad ise;
Londonis, mis avas uksed ühiskonnas tõrjutud gruppidele nagu juudid, katoliiklased jne. Vastavalt Benthami viimasele tahtele balsameeritud muumia istub kuni tänase päevani ülikooli peahoone fuajees. Kuigi Benthami ideed ei leidnud laiemat omaksvõttu tema elu ajal, on tal mõjukas pannus ühiskonna arengusse läbi järgnevate generatsioonide õpetlaste J. S. Millsist M. Foucault'ni. Benthami utilitarismi teooriale lisas paranoilisust demograafia isa Thomas Malthuse 1798. aastal avaldatud ,,An Essay on the Principle of Population", mis ennustas ette 20. sajandi populatsiooniplahvatust ning tundis muret ressursside piiratuse pärast. Tema osaliselt põhjendamata hirm rajanes tõsiasjal, et rahvaarv suureneb geomeetrilises, kuid toiduvarud aritmeetilises progressioonis. Möödus rahutu poolsajand, enne kui 1859. aastal ilmus teos, mis lõplikult kinnitas
annaabi.ee 
