Stimulantide tarvitamisel tõuseb tähelepanuvõime, kuid pikeneb reaktsiooniaeg. Üldjoontes parandavad meeleolu ja vähendavad väsimust. Kuigi mõnele võivad ergutite nähud positiivsena näida, siis tegelikkuses on nad samuti ohtlikud ained. Stimulandid raskendavad keha jahtumist peale pingutusi, mis omakorda võib põhjustada südamepuudulikkust ning vedelikupuudust. Samuti on võimalik söögiisu halvenemine ning liigse ärevuse tekkimine, mis omakorda võib viia raske paranoiani. Nagu eelpool mainitud, siis on ka nendest uimastitest kerge sõltuvusse jääda. Hallutsinogeenid Hallutsinogeenid muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenide rühm jaotatakse veel omakorda kaheks: looduslikud ja sünteetilised. Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad erinevad taimsed ained, näiteks meskaliin (peyote-kaktusest), psilotsibiin (erinevad seened), samuti võivad hallutsinatsioone põhjustada erinevad kanepisaadused.
kõrvalmõju oli sotsiaalpoliitika, mis oleks pidanud selle tulemusena ilmnema. Maastrichti Leping formaliseeris ka EL liikme kontseptsiooni, võimaldades igal EL rahva esindajal kandideerida valitsusse, millel oli otsustusõigus. Kõige vastuolulisem on EL-i sekkumine sise- ja juriidilistesse asjadesse mis andis välja Inimõiguste Akti ning sõitis üle paljude liikmesriikide seadustest tegi seadused, mis puudutasid vaba liikumist EL-i sees, mis viis massilise migratsiooni paranoiani vaesematest riikidest rikkamatesse. Üha enam liikmete valitsusalasid oli kaasatud ning bürokraatia süvenes. Kuigi Maastrichti Leping oli jõustunud, oli sellel suur vastuseis ja vaevu läks läbi ainult Prantsusmaal ning põhjustas hääletuse Suurbritannias. Edasised laienemised 1995.a. ühinesid Rootsi, Austria ja Soome, 1999.a. jõustus Amsterdami Leping tuues EL pädevusse tööhõive, töö- ja elutingimused ja teised sotsiaalsed ja legaalsed teemad
annaabi.ee 
