Ägedale haigushoole võib järgneda depressioon, vaatamata edukale sümptomite taandumisele. Sellist seisundit tuntakse skisofreenia järeldepressioonina. Depressioon võib tekkida psühhoosijärgsest kurnatusest, oma seisundi kriitilisest hindamisest või ka muust. Selles faasis vajavad haiged suurt lähedaste totust. Naistel kulgeb skisofreenia kergemini kui meestel ja ravimid mõjuvad neile efektiivsemalt. Raske kahjustusega mehi on 62% aga naisi on 26%. Haigete paranemisprotsent on umbes 10- 60. Üldiselt arvatakse, et umbes 20 - 30 % skisofreeniahaigetest inimestest elab küllaltki normaalset elu, 20 30 % esineb sümptomeid mõõdukalt ja umbes 40 50 % mõjutab haigus märkimisväärselt. Kuni 10 % haigetest lõpetab elu suitsiidiga. Arengumaades on haigete paranemine paremal tasemel kui arenenud riikides, põhjuseks võib olla väiksemate nõudmiste esitamine ja pere, sugulaste suurem hoolitsevus. Faktorid, mis mõjutavad skisofreenia prognoosi :
Kas see, kui Sa teaksid, et sul on väikesed neerukivid, peaks Su otsust muutma? Päris raske otsustada! Sellise paradoksaalse olukorra tagamaa ise ei ole väga keeruline. Nimelt ravimi B jaoks oli meil lihtsalt tunduvalt rohkem katseisikuid väikeste neerukividega, kellel on paremad raviväljavaated ning seega ka parem paranemisprotsent. Need paljud õnnelikud patsiendid viivad ka ravimi B üldise paranemistõenäosuse üles. Ravimi A korral oli küll väikeste neerukividega patsientidel veelgi suurem paranemise tõe- näosus, kuid neid patsiente oli ise õige vähe ning seega kogu paranemisprotsenti mõjutasid eelkõige suurte neerukividega patsiendid.