Seda tõendavat paberit on aga vanakestel tülikas hankida ja seda on vaja teatud aja tagant uuendada. Puudega inimesel ei ole tihti võimalust iseseisvalt arstlikus kontrollis käia ja kuna ei taheta lähedasi tülitada või polegi kedagi appi kutsuda, jääb vajalik paberimajandus soiku ja pensionilisa väljastamata. On arusaadav, et selliseid toetusi ei tohiks jagada pimesi, kuid siiski võiks süsteem olla lihtsam ja kasutajasõbralikum ning absurdsed olukorrad, kus paranematu seljaajukahjustusega invaliid peab iga paari aasta tagant käima arstlikus kontrollis, et saada paberit, mis tõestab, et ta ei suuda käia, tuleks kaotada. Ühiskonna arenedes on muutunud aina loomulikumaks, et suurem kogukond, olgu selleks siis riik või vald, võtab aina enam üle perekonna ülesandeid. Selliseid protsesse on enim näha sotsiaalhoolekande sfääris ja hariduses. Makstakse toetusi, hoolitsetakse vanurite eest ja pakutakse lastele tasuta haridust, mis kõik makstakse
- juristid 17% - majandusteadlased 22% - sotsiaalteadused 7% - tehniline 33% - mitteakadeemiline haridus 20% Teenistusest vabastamise osas on jällegi kriteeriumid üsna universaalsed: - pensioniikka jóudmine; - määratud vanusepiiri saavutamine ametikohal (karjäärisüsteemis); - mittevastavus ametikohale (sobimatus); - paranematu tervislik töövóimetus; - ametniku oma soov; - koondamine; - ametikoha (asutuse) likvideerimine; - teenistuslepingu rikkumine teenistuja poolt (mittetäitmine); - teenistujakandidaadi poolt valeandmete esitamine konkursil; - teenistuseeskirjade räige rikkumine teenistuja poolt. Nn "ausal" vallandamisel (st kui pole distsiplinaarkaristusena), makstakse enamikes riikides väga erinevaid kompensatsioone
annaabi.ee 
