o Vestluste jaotus: argivestlus, institutsionaalne vestlus o Peaeesmärk: avastadada vestluse struktuuri o Põhiteemad: + vooruvaheldusmehhanism # voorudes tegutsemine kui sotsiaalse elu üks fakte # voor ühe inimese kõne järgmise inimese kõneni: auditooriumi sidumine # vooruvahetusmehhanism: vooru võtab a) see, kellele osutati; b) see, kes "jaole saab"; c) eelmine kõneleja + tagasiside: parandusmehhanismid, naaberpaarid Psühholingvistika: keel ja meel, sealhulgas nende areng - Eksperimentaalne psühholingvistika - Lapse keeleline areng Erinevad teooriad: biheiviorism, nativism (Chomsky), kognitivism (Piaget). Olulisi seisukohti: keskmist last pole olemas; laps imiteerib palju, kuid loob ka oma süsteemi Rakenduslingvistika alasid: Teise keele omandamine Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega)
pragmaatikas CA peaeesmärk: avastada vestluse struktuur. Vestlus: a) argivestlus, b) institutsionaalne vestlus Reaalse vestluse täpne litereering Põhiteemad: • vooruvahetusmehhanism: - voor = auditooriumi sidumine - voorudes tegutsemine kui sotsiaalse elu üks fakte; - vooru võtab a) see, kellele osutati; b) see, kes "jaole saab"; c) eelmine kõneleja - tagasiside kui oluline suhtluse reguleerija. • parandusmehhanismid • naaberpaarid (nt küsimus-vastus, palve-nõustumine/keeldumine) korraga räägib ainult üks, pealerääkimised on minimaalsed ja esinevad vooruvahetuskohtades võistlevate alustustena või siis kui vooruvahetuskoht ei ole ennustatav Vestlusanalüüsi kriitika Kõneakti teooriale • ei ole õige sobitada empiirilist infot varem valmis mõeldud kategooriatesse; • KA ei ole alati lause, samuti ei pruugi üks lause ainult ühte kõneakti väljendada;
annaabi.ee 
