Valke on kehas väga palju kuna võimalusi nende tegemiseks on palju. Tootmine käib ainult ühes suunas DNAvalk, mitte vastupidi nagu Kammerer oleks soovitanud. Geenid on sellised nagu nad on ja kehas on veel parandussüsteeme, mis geene taastavad kahjustuste/muutuste korral. Vastasel korral võib tekkida nt vähk. Miks ikkagi on nii palju tundmatuid liike veel kui on üks eellane. Põhjus on selles, et juhuse tõttu võib ikkagi tekkida muutusi, mida raku sees nt ei muudeta kuna parandusmehhanism ütles üles. Samuti võib protsessi käigus DNAst valguni tekkida mingi viga, mida ei detekteerita. Mõnikord võib vea tulemusena tekkida puudusega organism, samas mõnikord võib mingi omadus positiivses suunas võimenduda. Selles kuidas uus olend elama jääb sõltub juba temast. Kui aga vaadata kärbseid, siis nad on tunduvalt aeglasemad kui kiilid, kuigi on väiksemad ja tiivad teevad rohkem tööd. Tuleb välja, et kärbsed on välja arenenud kiilidest
· voorujaotuse komponent (turn distribution component) 2. Sekventsiliigendus: suhtlus on organiseeritud järjenditena (sequently). Iga kõnevoor ennustab mingil määral, milline jätk tema järel tuleb ja iga kõnevoor on tehtud sobivaks eelneva kõnevooruga. suhtlusjärjestus 3. Parandus/remondiliigendus (repair): süsteem, mille abil kõnelejad käsitlevad kõnelemisel, kuulamisel ja kõne mõistmisel tekkinud raskusi. parandusmehhanism Põhiideed: · Eesmärgiks on leida, kuidas inimesed tulevad toime omavahel keeleliste vahendite abil suheldes · Kõne ja tegevuse primaarsus: lõppkokkuvõttes loob inimeste tegevus nii situatsiooni kui ka vestlejate identiteedi · Tähendused sünnivad kõneleja (current speaker) ja kuulaja (recipient) koostööna ning teksti ja konteksti ühisel mõjul · Analüüs toetub empiirilisele materjalile, järeldusi ei tehta introspektsiooni abil
annaabi.ee 
