õigused, ükskõik kas nad siis kuulusid rüütelkonda või ei. 1775. aastal vastu võetud kubermanguseaduse rakendati ellu Liivi- ja Eestimaal alles asehalduskorra sisseseadmise järel. Reformiti kubermanguvalitsused, loodi kroonupalatid ja kubermanguvalitsuste juurde asutati Eestimaa ja Liivimaa üldhoolekande kolleegiumid, mille ülesannete hulka kuulus rahvakoolide (1802. aastani), haiglate ja hoolekandeasutuste (vaestemajad, vaimuhaiglad, lastekodud, töö- ja parandusmajad jne) asutamine ja järelevalve. Balti kubermangudes asutati üldhoolekande kolleegiumid seoses asehalduskorra sisseseadmisega, ehkki kubermanguseadus oli kinnitatud juba 1775. aastal. Venemaa keisrinna Katariina II 5. juuni 1783 ukaasiga moodustati Tallinna kubermangu endise nelja maakonna asemel viis maakonda, selleaegse saksa asjaajamiskeele kohaselt kreisi: Tallinna kreis, Paldiski kreis, Haapsalu kreis, Paide kreis, Rakvere kreis.
1. stabiilse majanduskasvu kindlustamine 2. inimõiguste kaitsmine 3. ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamine (ühiskonna tasakaalustatud areng, ebavõrdsuse/tõrjutuse vähendamine, sotsiaalne kaasamine) heaolupoliitika ajalooline taust Inglismaa esimene vaesteseadus 1553 Eristati abivajajate gruppe: - vaestemajad-võimetud (vanad, orvud, kroonilised haiged) - hooldekodud -vigastatud (invaliidid) - parandusmajad -raiskajad (loodrid, hulkurid, joomarid) - Elisabethi valitsemisaja Poor Law (1601) Rahukohtunik määrab igasse kihelkonda ametniku - vaeste järelvaatajad, 1. kes abistaksid neid, kes töötada ei suuda 2. ja aitaksid tööd leida neil, kes tööd teha suudavad. Ametnikul oli õigus koguda nn kihelkonnamaksu,mida pidi maksma vastavalt oma varakusele. Selle seadusega tekkisid esimesed sotsiaaltöötajad. 18. sajandil rakendus see seadus juba kogu riiki hõlmavalt
Kehtestati kord, kus vaestetoetust võisid saada ainult need, kes ei suutnud mitte kuidagi tööd teha. Arendati välja töömajade võrgustik (workhouse) nendele, kes tööd suutsid teha. Kihelkonnad pidid neid rajama. Kui taheti toetust saada, pidid nad ka tööd tegema. See printsiip jäi püsima II ms-ni, kuid tuleb arvestada, et kahe ms vajal jäi abivajajaid järjest vähemaks. Selle põhjuseks võib pidada seda, et 1908 loodi riiklik vanaduspension; 1911 tervise ja töötuskindlustus. Parandusmajad – on üritatud leida vahet töömajaga. Parandusmajad pigem karistuseks, kuid ka töömajad. 17.sajandil arenesid neist workhouse’d, kuhu võidi ka vabatahtlikult minna. 18.sajandil töömajasid ka riiklikult hakati toetama. 2000 töömaja Inglismaal. Inglismaal oodatav eluiga 16.-18. saj. Oodatav eluiga jäi 16.sajandil 35 eluaasta kanti. Varieerus sooti, naised elasid kauem ja olenes ka sotsiaalsest klassist. Iga 5 laps ei elanud 1.aastaseks. 10.eluaastani elas vähem kui 2/3 lastest
annaabi.ee 
