10) Vestlusanalüüs analüüsib vestlust loomuliku salvestuse abil, on empiiriline uurmismeetod 11) Kõnevoor on ühe kõneleja jätkuv häälesolek, dialoogiline tervik (vooru piiri märgib kõneleja vahetus), voor on tähenduslik tervik; inimesed tunnevad keele omaduste järgi ära selle millal voorud vahetuvad. Voor liigendub vooruehitusüksusteks (lause, sõna, fraas, häälitsus, paus). Voorud jagunevad vabadeks voorudeks ja naaberpaarideks. Parandusliigendus on süsteem, mille abil kõnelejad käsitlevad kõnelemisel, kuulamisel ja kõne mõistmisel tekkivaid raskusi. 12) Naabruspaar (naaberpaar) on kahest voorust koosnev tegevusüksus, voorud on ideaaljuhul kõrvuti, eri kõnelejate esitatud. Naabruspaar jaguneb ees- ja järelliikmeks, kus teatud tüüpi eesliige nõuab teatud tüüpi järelliiget (nt tervitus vastutervitus, küsimus vastus, palve nõustumine/keeldumine). Eelistusjärjestus, kus vastus valitakse kahe
· Mitteeelistatud: hilineb, kujundatakse mitmeti tõlgendatavaks, keerukamaks või varustatakse seletusega Mitte-eelistatud vooru alustamise võtted: · paus · mõned partiklid (no, nojah, aga, mnjah jms), · üneemid (ee, õõ), · (sisse)hingamine, · muud asjad (kiitmised, vabandused, oma tegevuse raskuse seletamine) · vahesekventsi algatamine (nt eelmise vooru parandamise palve, lisainfo küsimine, palve korrata). Parandus (Repair): · Parandusliigendus on süsteem, mille abil suhtlejad käsitlevad igasuguseid kõnelemisel, kuulamisel ja kõne mõistmisel tekkivaid raskusi. · parandus on väga erinevate probleemide lahendamine, mitte ainult keelevigade parandus · Viga on nähtus (sõna, hääldus, grammatiline konstruktsioon, üksuse funktsioon jm), mida suhtlejad parandavad Eneseparandussüsteemi ehitus: · Väljaütlemise edasilükkamine (ee, noh, venitus jms) · Oleva lausungi muutmine, uue alustamine
annaabi.ee 
