konstandi kaudu: vrms=3kBT/m 18) Miks ei kehti hüdrostaatilise rõhu avaldis p p0 = -gh0 gaaside kohta? Sest vedelikud on halvasti kokkusurutavad. a 19) Selgita van der Waalsi võrrandis p + 2 (Vm - b ) = RT rõhu ja ruumala paranduste Vm olemust. Vaba ruumala Vv, milles molekulid liikuda saavad, on väiksem kui ideaalse gaasi korral: Vv = V nb, kus ruumala parandusliige on võrdeline ainehulgaga (n) ning omaruumala arvestava konstandiga b, mis on igale gaasile iseloomulik suurus (on kindlaks tehtud, et b on ligikaudu võrdne gaasiosakeste neljakordse omaruumalaga). Konstant a on (analoogselt konstandiga b) igale gaasile iseloomulik koefitsient. Konstandid a ja b ei sõltu temperatuurist, mis on van der Waalsi võrrandi eeliseks võrreldes viriaalisotermiga. 20) Mis on gaaside kriitilised parameetrid ja taandatud parameetrid?
omadustest. z sõltub gaasi rõhust ja temperatuurist ja z väärtused saab tabelitset või diagrammi kuhul. z H2 1 Ideaalgaas O2 p, Mpa temp= 0C Reaalgaaside olekuvõraandid Erinevate uurijate poolt on välja pakutud väga palju erineva kuju ja täpsusega RGOV. Klassikaliseks ja suhteliselt lihtsaks, mis küllalt täpselt kirjeldab reaalgaaside käitumist ja omadusi on van der Waalsi RGOV: a kus a/v2 parandusliige, arvetsab lisa rõhku, mis on tingitud molekulide p 2 v b RT v vahelisest külgetõmbejõust. Kujutab enast gaaside siserõhku (vedelikel küllalt suur, gaasidel väga väike). Seepärast on vedelik väga vähe kokku surutav, gaasidel vastupidi. b- arvetsab tõukejõudusid, peale selle iseloomustab minimaalset mahtu, milleni on võimalik reaalgaasi kokku suruda. p v joonis lk. 28.
Konstandid a ja b määratakse eksperimentaalselt. Selgitame konstantide b ja a tähendust. Olgu molekuli raadius d. Siis saaksid oleks kahe teineteisele võimalikult lähedale jõudnud molekulide tsentrite vaheline kaugus 2d. Kummagi molekuli tsentri jaoks jääks seega kättesaamatuks ruum raadiusega 2d, st kaheksa molekuli ruumalaga võrdne ruumala. Ühe molekuli tsentri kohta jääks seega kättesaamatuks 4- kordne molekuli ruumala. Parandusliige a/V2 näitab 1 mooli molekulide poolt tekitatud lisarõhku tänu nendevahelisele külgetõmbele. Kuivõrd molekulide vahelise kauguse suurenemisele vähenevad molekulide vahelised külgetõmbejõud, siis on lisarõhk seotud ka gaasi ruumalaga V. Suvalise gaasikoguse z mooli korral on van der Waalsi võrrand järgmisel kujul: p a' V2V −b' = zRT , (3.9)
annaabi.ee 
